Energiamüüjad segaduses: kes hakkab kinni maksma Vene võrgust lahkumist?

Eesti Energia energiakaubanduse juht Armen Kasparov ja Alexela energiaportfelli juht Kalvi Nõu ütlevad otse, et nad ei tea, mil viisil ja kui palju kergitab tuleva aasta veebruaris toimuv Venemaa võrgust lahti ühendamine tarbija jaoks elektri hinda.

Esialgne Eleringi plaan hakata tasu nõudma kohe veebruarist ning jagada vajalik elektrivõrgu sageduse hoidmise kulu 5,31 eurot MWh eest võrdselt elektritootja ja tarbija vahel, ei läinud läbi.

Kalvo Nõu ei eita, et sagedusreservi hoidmine tekitab kulu. “Fakt on see, et need kulud peavad  saama kuidagi kompenseeritud ja tõenäoliselt tarbijad on üks see grupp, kes selle kulu endale kindlalt saavad,” sõnastab Nõu.

Hetkel on kokku lepitud, et sagedusreservi kulu kompenseeritakse Eleringi ülekoormustasust vähemalt pool aastat. “Kui see ühel hetkel lõpeb, siis me ei tea, kas need on ainult tarbijad või need tarbijad koos tootjatega või on seal võrrandis veel keegi kolmas, kes seda maksma hakkab,” märgib Nõu ja lisab et seda kas see summa on suurusjärgus 5,31eurot MWh või suurem, ka seda me tegelikult praegu ei tea.

Ka Armen Kasparovi sõnul on seda kas järgmise aasta teisest poolest lisandub tarbijale elektriarvele uus kulurida või on bilansihoidmise kulu marginaalisesse ära peidetud, hetkel võimatu öelda. Läbirääkimiste protsessi vedaja Eleringi ja olulise osalise kliimaministeeriumi poole on Kasparovi sõnul pöördunud nii tootjad kui tarbijate esindajad, kes kõik on rahulolematud. Lahendus proovitakse Kasparovi sõnul leida ja koostöös Läti ja Leidu kolleegidega, et kogu regioonis oleks sarnane lähenemine. „Eesti Energia jaoks ideaalne lahendus on see, et kui Baltikumis on oleksid ühtsed reeglid.“

Ka Kalvi Nõu rõhutab, et lahendus peaks tulema Baltikumis ühine. “Elering on täna tellimas mõjuanalüüsi või koostamas mõjuanalüüsi, et selgitada välja, et mis on see parim viis selle tasu sisse kogumiseks turult.”

Samas selgitasid Kasparov ning Nõu ka saates, mida tuleks eelkõige jälgida, et elektri börsihindade liikumisi ette näha.

Üks võimalus pikemaaegsemalt elektri börsihindasid prognoosida on püüda seda teha tulevikutehingute põhjal. Kalvi Nõu märgib siiski et tulevikutehingute ja reaalsete hilisemate börsihindade kerkimine ei pruugi suures mahus korreleeruda.  „Reaalselt võivad need ikkagi väga palju erineda. Tulevikuhind baseerub olemuselt sellel mingisugusel keskmisel arvamusel keskmisi parameetrid arvestades,“ selgitab Nõu. „Kui peaksid keskmised parameetrid muutuma, tulema tegelikult oluliselt külmem või oluliselt soojem ilm või muutuma oluliselt teised sisendid, võivad need hinnad olla kohati kardinaalselt erinevad.“

Päev-kaks ette saab elektri börsihinda Kasparovi sõnul igaüks prognoosida kõige selgemini ilmaprognoosi abil. “Kui seda lahti tehes märkate, et tänase pluss viie asemel on homne temperatuur miinus viis,  siis arvestage, et elektri hind läheb päris krõbedaks kohe kiiresti,“ ütleb ta välja. Kui aga kõvem külm kestab tema sõnul  mitu päeva ja isegi nädalat, siis selleks ajaks juba pääsevad põlevkivijaamad  ka turule stabiilselt tootma. „Mistõttu ei pea külmkäivitusi enam tegema ning mis toob hinna juba natuke alla.“

Saates prognoosisid  Armen Kasparov ja Kalvi Nõu talvehooaja elektrihinda ja selgitavad lahti elektribörsi toimimise vähemräägitud nüansid. Samuti peatuti põgusalt ka võrgutasude tõusul.

Keskmine börsihind ühe kuu lõikes jääb saateosaliste sõnul tuleval talvel vahemikku 100 – 130 eurot MWh eest.

Saatejuht on Lauri Leet.

Foto: Andras Kralla, Äripäev/Scanpix