Otsing

Kümne aastaga on kestlikkusteemadest saanud ehitussektoris normaalne äriosa. Ettevõtte jätkusuutlik tegevus peab olema sisuline ja siiras, sest rohepesu tuleb varem või hiljem välja, ütleb ehitusfirma Rand ja Tuulberg nõukogu liige Lauri Tuulberg.

Kliimamuutuste mõju ettevõtlusele on juba näha ka Eestis. Lähiaastatel peaksid kõik ettevõtted selgitama välja oma äritegevuse mõjukohad ning riskid ja võimalused. See on võti ellujäämiseks, kirjutab Elisa jätkusuutlikkuse juht Aigi Kukk.

Üle 30 aasta tegutsenud energiaettevõttel Alexela on lahendused energiajulgeoleku tagamiseks. Eesti elu paremaks muutmiseks on vaja läbimõeldud poliitilisi otsuseid ja kiiret valmisolekut investeeringuteks.

Ajal, mil kogu ettevõtlusmaailm keskendub rohepöördele ja keskkonnasäästlikkusele, on muutunud ka Eesti ettevõtete suhtumine. Üha rohkem teadvustatakse, millise jälje jätame loodusele ning tulevastele põlvedele, seega vähendatakse kõikvõimalikke kahjusid meid ümbritsevale ja luuakse uusi variante, kuidas jätkusuutlikumalt tegutseda.

Peagi ametist lahkuv riigisekretär Taimar Peterkop teatas, et kõlastab kliimaseaduse vaid siis, kui arvestatakse tema välja toodud märkustega, mida on hulgi. Eelnõus puudub põhjendus, miks on Eesti eesmärgid madalamad ELi omadest, märgib Peterkop.

Nii tulevaste teede ehitamisel kui juba olemasolevate teede rekonstrueerimisel arvestab transpordiamet kliimanõuetega. Uued lahendused vähendavad transpordisektori süsinikujälge ja tagavad ohutu liiklemise ka kliimamuutusest tingitud eriolukordades, nagu üleujutused, ekstreemsed temperatuurid või tormid, teatab amet.

Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) otsib viise, kuidas oma jalajälge vähendada. Patsientide turvalisust ohtu ei seata, kuid leidub mitmeid kohti, kust kokku hoida või saastavamaid ravimeid vältida.

Eesti Energia näeb ebakõlasid kliimaseaduse ja Euroopa Liidu kliimaeesmärkide vahel. Kuigi põlevkiviõlitööstuse heide saab 2040. aastani kasvada, võib sektor Eesti Energia arvates lakata enne olemast.

Neste kiirendab raskesõidukite elektrifitseerimist, avades oma äriklientidele esimesed suure võimsusega laadimisjaamad Soomes Neste Janakkala Linnatuuli teenindusjaamas.

Metsa- ja puidutööstuse liit on seisukohal, et kliimaseadus ei toeta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ning lükkab kolmandat aastat languses oleva majanduse veelgi kiiremale allakäigule.

Riigifirma Eesti Energia ei ole põlevkiviturul oma seisundit kuritarvitanud, otsustas konkurentsiamet.

Taastuvenergia arendaja Evecon hakkab koos Rootsi investeerimisfondi Niam Infrastructurega Lätis päikeseparke ehitama.

Rohetehnoloogia liit soovitab lõpetada juba järgmisel aastal fossiilkütuste subsideerimise, vähendada menetlusaega ja siduda kasvuhoonegaaside hulk SKPga.

Kuigi kestlikkuse teema on Eesti ettevõtlusmaastikul üleval olnud juba pikemat aega, on paljudel ettevõtetel vajalikud tegevused ja otsused veel tegemata. Üheks põhjuseks on küsimus, millest ikkagi alustada ja millised kestlikkuse teemad on konkreetsele ettevõttele asjakohased. Turvaliseks lahenduseks on roheteekaardi loomine, milleks annab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) tootmisettevõtetele kuni 10 000 eurot toetust. Nagu ka hilisemate kestlike arendustegevuste elluviimiseks kuni 200 000 eurot.

Vaatamata majanduslangusele kasvab nii kütuste tarbimine kui ka transpordisektori heide märgatavalt. Sellise kliimaseadusega me 2030. aasta eesmärke ei täida, kirjutab Neste Eesti juhatuse liige Ülle Tamme.

Majanduskasv on tihedalt seotud taastuvenergia ja ringmajanduse edendamisega. Eestil on potentsiaali mitmes sektoris, aga selleks on vaja juhtide seas ka uut energiat, rääkis Euroopa Komisjoni tööstuse ja siseturu peadirektori asetäitja Maive Rute.

Kestlikkuse aruandlus aitab paljudel ettevõtetel õppida paremini riske hindama, sest pead vastama küsimustele, millele iga päev pole vaja mõelda, kirjutab Rimi vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats.

Toidutööstusfirmas Orkla järgitakse mitmekesisuse, võrdsuse ja kaasatuse põhimõtteid nii värvates, töötajate vajadusi katvat hüvede paketti luues kui ka järjekordset heategevusobjekti valides. Kõigil nendel tegevustel on ka oma mõõdikud ja analüüs.

Kliimaministeerium saatis täna kooskõlastusringile elektrituruseaduse ja energiamajanduse seaduse muudatusettepaneku eelnõu, millega luuakse tingimused meretuuleenergia arendamiseks ning sätestatakse meretuuleenergia toetusskeemi reeglid.

Sunly käib välja kolm ettepanekut, kuidas kliimaseaduse eelnõu ja seletuskirja täiendada. Need puudutavad maismaatuuleparke, elektrifitseerimist ja riigihankeid.

Tööandjate keskliit jätab kliimaseaduse praegusel kujul kooskõlastamata. Liidu sõnul on eelnõu valminud liiga rutakalt, tuues kaasa rida puudujääke, nagu kindlustunde puudumine ja konkurentsivõime alandamine.

Statistikaameti andmetel tootsid Eesti elektrijaamad 2023. aastal 5686 gigavatt-tundi (GWh) elektrit ja 4323 GWh soojust. Elektritoodang vähenes võrreldes 2022. aastaga 37% ja soojuse toodang 15%.

“Kliimakindla majanduse seaduse koostamine on üks suurimaid kaasamisprotsesse Eesti ajaloos,” seisab uhke lause kliimaministeeriumi lehel. Need, kes olid kaasatud, pole selle väitega sugugi nõus.

Kliimaseaduse eelnõu kvaliteeti on tõmmanud alla soov teha seadus kõigest aastaga. Seetõttu on seaduse tekst üldine ega anna ettevõtjatele kindlustunnet, kirjutab tööandjate keskliidu innovatsiooninõunik ja kliimaseaduse juhtrühmas osalenud Kati Rostfeldt.