Äripäeva arvamusliider: unistus fosforiidist kui Norra naftast on naiivne
Eestis tehakse üha rohkem proovipuurimisi, et saada aru, kui palju ja mis koosluses on Virumaa all fosforiiti. Kui läheb õnneks, võiks olla see ju kogu rahva põlvkondadeülese rikkuse allikaks.
Rutt Hints TTÜ geoloogia instituudist tõmbab aga esimese hooga tuure veidi maha. "Me räägime suhteliselt madala kvaliteediga toormest, mille väärindamine on keeruline – juhul kui tahaksime sealt võtta välja lisaks ka haruldasi muldmetalle," selgitas Hints "Äripäeva arvamusliidri" saates.
Samas ütleb ta, et see pilt saab uurimise käigus märksa selgemaks, ehkki ta usub, et on naiivne unistada, justkui võiks kõigel sellel olla Eestile samasugune mõju nagu Norrale pool sajandit tagasi, kui Põhjamerest kõvasti naftat leiti.
Hints selgitab saates, miks ja kuidas maapõueuuringuid tuleb teha, kuidas maandada sotsiaalseid pingeid ning milline on ajaline perspektiiv, et see kõik miljarditesse ulatuvat kasu hakkaks tooma.
Intervjueeris Indrek Lepik.
Seotud lood
Eesti tahab hakata kaevandama kõike, mida kaevandada tasub, riik teeniks iga aasta sadu miljoneid eurosid ning kaevanduste lähistel elavad inimesed saaksid talumistasu.
Samal ajal kui Eesti riik alustas fosforiidi testpuurimistega Lääne-Virumaal, sai Eestiski tegutsev keskkonnaettevõte Ragn-Sells loa ehitada Saksamaale tehas, kus hakatakse fosforit välja võtma reoveesetetest.
Lisatud rohevesiniku plussid ja miinused
Taastuvvesinikku kasutatakse üle maailma aina rohkem. Ka Eestis on arengud üsna optimistlikud ja on loota, et vesinikutehnoloogiate kasutuselevõtus ei jää me pealtvaatajateks, kirjutab Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) keskkonnaekspert Eva-Ingrid Rõõm.
Varasemalt arvati, et meil pole palju naftavarusid ja kui need otsa saavad, peame vähendama nafta tarbimist. Kuid inimesed leiavad pidevalt uusi naftaleiukohti, ja nafta ei lõppe ilmselt mitte seetõttu, et see saab otsa, vaid seetõttu, et me loobume selle tarbimisest, kirjutab SEB ettevõtete panganduse valdkonna juht Peep Jalakas.
Täna on mitmed toidutööstuse ettevõtted läinud komposiit- ehk segamaterjali kasutamiselt üle monomaterjalile. MAAG Foodi näitel vaatame, milliste investeeringute ja väljakutsetega peaks reaalsuses arvestama, kui toodete pakendamiseks kasutataks ainult monokomponentset plasti.
Enimloetud
1
“Potentsiaalne majanduslik mõju võib olla katastroofiline”
Viimased uudised
Eesti Energia suured rikkumised
Kliimaga tegelemine on õige, aga konkurentsivõimet ei tõsta
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele