Eesti energiasüsteemi tulevik. Uus elektrivõrk avab uksi, milleks me ei pruugi valmis olla
Eesti energiasüsteemi tulevik: uus elektrivõrk avab uksi, milleks me ei pruugi olla valmis
Selle nädala üks olulisemaid teemasid on Eesti elektrisüsteemide sünkroniseerimine Mandri-Euroopa elektrivõrguga, millest ei saa ka “Cleantechi” saates mööda vaadata.
Vajadus olla igal hetkel valmis ise oma elektrisüsteemi tasakaalus hoidma tähendab ka seda, et lisaks suurenevale taastuvenergia tootmisele peame keskenduma ka selle energia salvestamisele.
Milliseid uksi uus elektrivõrk avab ja kas me oleme ikkagi nendeks võimalusteks valmis, räägivad saates kliimaministeeriumi taastuvenergia valdkonnajuht Karlis Goldstein ja Sunly energiasalvestuse projektijuht Adam Erki Enok.
Goldstein leiab, et Eesti katsub prognoosida ette tulevikuühiskonda. "Me teame regulatiivsetest piiridest seda, et fossiilkütuste kasutamine üleüldiselt väheneb ja see suunab aina rohkem energia lõpptarbimist, olgu see siis transpordis, küttes või jahutuses elektritarbimise poole. See tähendab, et riigi energiatarbimine ei pruugi suureneda, aga see nihkub ümber elektrile. See tähendab seda, et täiendavat tähelepanu on vaja elektrienergia tootmisele ja selle tagamisele, et võrgud vastaksid ootustele nii tarbija kui ka tootja poole pealt," sõnas Goldstein.
Adam Erki Enok lisas, et enegeetika tulevikus kehtib Pareto printsiip. "Esimesed 80 protsenti saavutada on palju lihtsam, kui on viimast 20 protsenti saada. Kuidas me seda viimast otsa lahendame, et saja protsendini jõuda, me veel ei tea. Hakkame minema, teeme esimesed kaheksakümmend ära, tee peal saame targemaks ja teeme ära."
Täpsemalt sellest, kuidas läks desünkroniseerimine ja sünkroniseerimine, milline on energiasalvestuse tulevik ja kas eelistada maismaa- või meretuuleparke, saab kuulda juba saatest. Saadet juhib Mart Valner.
Saadet toetavad Sunly ja Eesti Rohetehnoloogia Liit.
Seotud lood
Uued tehnoloogiad ning tootmised annavad paremad võimalused, vanade lappimine pole enam valik, kirjutab peaminister Kristen Michal (Reformierakond) erakonnakaaslastele saadetud kirjas.
“Puudolev võimsus asendati sekunditega,“ rääkis möödunud desünkroniseerimise nädalavahetuse seni ainsast teadaolevast viperusest Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp.
Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteem sünkroniseeriti pühapäeval kell 14.05 edukalt Mandri-Euroopa sünkroonalaga. Selleks lülitati Leedu ja Poola vaheline elektriühendus LitPol Link tööle vahelduvvoolul.
Mandri-Euroopaga ühendus püsib vaid ühel õhuliinil
Pärast Vene võrgust lahkumist hoiab Leedu oma tootjaid ja osaliselt ka tarbijaid rohkem kui Eesti, ütleb Baltic Energy Partnersi juhatuse liige Marko Allikson. Kogu Baltikumi jaoks saab sageduse hoidmise nabanööriks Euroopaga olema vaid üks õhuliin.
“Peaksime igapäevaselt kasutatavaid asju paremini hoidma,” räägib saates “Juhtides tulevikku” tehnikaringlust korraldava GreenDice asutaja ja juht Argo Alaniit. “Elektroonikaseadmete tootmine on selline, mida ei lubataks enam Euroopas teha – keskkonnanõuded on meeletud ja me ei taluks näiteks elementide kaevandamist, see on ränk töö.“
Enimloetud
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele