Kristen Michali pöördumine: meie energiaplaan tuulest tuumani
Uued tehnoloogiad ning tootmised annavad paremad võimalused, vanade lappimine pole enam valik, kirjutab peaminister Kristen Michal (Reformierakond) erakonnakaaslastele saadetud kirjas.
Kristen Michal esitles energiaplaani erakonnakaaslastele Tartus Reformierakonna volikogul. Foto: Erakogu
Eesti on väike riik, millel on piiratud sisetarbimine, seega on rikkuse kasvatamisel eksporditurg väga oluline. Uute investeeringute jaoks on vaja rohkem puhast ja elektri hinda alandavaid energiatootmisi — vastasel korral on majanduse kasvul piir ees. Vanaviisi jätkates meie ekspordivõime kahaneks ning konkurentsivõime Euroopas väheneks.
Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteem sünkroniseeriti pühapäeval kell 14.05 edukalt Mandri-Euroopa sünkroonalaga. Selleks lülitati Leedu ja Poola vaheline elektriühendus LitPol Link tööle vahelduvvoolul.
“Puudolev võimsus asendati sekunditega,“ rääkis möödunud desünkroniseerimise nädalavahetuse seni ainsast teadaolevast viperusest Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp.
Leedulaste ideel rajada Balti riikide ühine elektrijaam oleks Eestile jumet vaid juhul, kui asukohaks valitaks Paldiski, või siis, kui projekti veaks erakapital, kirjutab suhtekorraldusfirma Powerhouse konsultant Andres Reimer.
Meie ühiskonnal on fosforiidisõja trauma. Aga trauma puhul me ju ei unista sellest, et tardume igipõlisesse ohvri rolli, kirjutab füüsik ja ettevõtja Andi Hektor.
Kütuste hinda hakkavad lähiaastatel kergitama lisaks juba kavandatud “aktsiisiredelile” uued maksud (CO2 aktsiis) ja biokütuste osakaalu karmimad nõuded. Mida uuendused endaga täpsemalt kaasa toovad ja milleks tuleb valmis olla?