Fossiilkütused mõjutavad veel aastakümneid riikide julgeolekut ja majandust ning kliimamuutustega kohanemine on samuti kahjuks paratamatu reaalsus, kirjutab Utilitase keskkonnajuht Kaire Kuldpere.
Paljud ettevõtted hakkasid kestlikkusteemadega tegelema üksnes selleks, et täita aruandluskohustust, kirjutab Utilitase keskkonnajuht Kaire Kuldpere.
Foto: Jake Farra
Utilitase tegevus on juba selle asutamisest alates olnud suunatud energia efektiivsemale kasutamisele ja keskkonnakahju vähendamisele. Kui paarkümmend aastat tagasi oli fookuses vanade kaugküttevõrkude uuendamine ja masuudilt maagaasile üleminek, siis 2000. aastatel alustati üleminekut kohalikule taastuvale biokütusele.
Kõige keerulisemasse olukorda võivad ESG aruandluse leevenedes sattuda keskmise suurusega ettevõtted, tõdes Alexela jätkusuutlikkuse juht Kadri Ambos. Edasilükkamine ja ulatuslikud muutused nende kurssi aga vääranud ei ole.
Euroopa Liidu nõukogu andis täna lõpliku heakskiidu ESG aruandluse edasilükkamisele. See on viimane vajalik samm EList, nüüd peavad liikmesriigid enda seadust muutma enne uut aastat.
Kestlikkuses on fookus sageli andmete kogumisel, vormide täitmisel ja metoodikate koostamisel. Aga mõõtmine ei ole veel juhtimine. Ilus raport ei tee ühestki ettevõttest kestlikku tegijat, kirjutab PwC Eesti ESG vanemkonsultant Toomas Toodu.
Ehkki A. Le Coqi juhile Jaanus Vihandile on roheteemad väga südamelähedased, ütleb ta, et otsuseid tuleb teha laiemat pilti ja olukorda arvestades. “Ükskõik, mis ajal me ei elaks, prioriteedid peavad paigas olema. Tänases päevas paneksin ma prioriteediks number üks julgeoleku,” ütles Vihand raadiosaates “Juhtides tulevikku”.