Kui madalama riskipreemiaga Põhjamaad meelitavad enda juurde investeeringuid, siis Eestil on reaalne oht jääda elektri importööriks. 100 korda väiksema emissiooniga Rootsi ja 10 korda väiksema emissiooniga Soome jaoks on Eesti tooted liiga keskkonda kahjustavad ning see räägib meiega äri tegemise kahjuks, kirjutab Utilitas Eesti juhatuse esimees Robert Kitt.
- Põhjanaabrite kõrgemad kasvuambitsioonid koos kõrgema elektritarbimisega käristavad seega meie ja Põhjamaade majanduste vahet aina kiirenevas tempos, kirjutab Robert Kitt. Foto: Andras Kralla
2023. aasta möödus Eesti majanduses kahetsusväärselt endiselt languse tähe all. Kannatas Eesti konkurentsivõime ning paraku langes ka ekspordi rahvusvaheline turuosa, kirjutab Robert Kitt värskes Äripäeva Infopanga energeetika
aastaraportis.
Rahvusvahelise Valuutafondi aastat kokkuvõttev aruanne joonib alla muuhulgas ka kõrgemaid tööjõukulusid, mis omakorda vähendavad konkurentsivõimet. Väikese ja avatud majanduse jaoks on viimane just eriti oluline. Me soovime ühest küljest skandinaavialikku heaoluriiki, kuid teisest küljest on avalik debatt kaldu eelmise sajandi lõpu lahenduste poole. Ümbersõnastatult, eestimaalased on isegi 20% jõukamad kui soomlased ajal, mil Eesti Euroopa Liiduga liitus, kuid elektrit toodame endiselt põlevkivist.
Äripäeva Infopanga energeetika aastaraportiga saab tutvuda
SIIN.
Majanduslangusest tuleb ennast ise välja investeerida. Uued investeeringud loovad töökohti ning lisaväärtust. Investeeringute tegemata jätmine suurendab aga kulutusi tulevikus. Ilmselt on sellest aru saanud ka avalik sektor ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA tegeleb aktiivselt uute investeeringute meelitamisega Eestisse.
Seotud lood
Täna on mitmed toidutööstuse ettevõtted läinud komposiit- ehk segamaterjali kasutamiselt üle monomaterjalile. MAAG Foodi näitel vaatame, milliste investeeringute ja väljakutsetega peaks reaalsuses arvestama, kui toodete pakendamiseks kasutataks ainult monokomponentset plasti.