Kadri-Ann Kertsmik: keskkonnasäästlik ehitus pole üksnes süsinikujalajälje hindamine
Ehitussektor on viimaste aastatega teinud läbi hüppelise arengu ning keskkonnasäästlikkus on tõusnud prioriteediks. Kuid seejuures kipub ununema, et säästlikkus on enamat kui süsinikujalajälg, kirjutab RKASi hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht ja Tallinna Tehnikaülikooli nooremteadur Kadri-Ann Kertsmik.
Jätkusuutlike hoonete arendamine eeldab eelkõige mõttemuutust tellijate poolelt, tõdeb RKASi hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht Kadri-Ann Kertsmik. Foto: Erakogu
Keskkonnasäästlikkus on muutumas ehitussektori lahutamatuks osaks. Üle kogu Euroopa levivad suundumused hoonete rajamisel ja haldamisel on juurutanud kinnisvara- ja ehitussektorisse uued väärtused, mis peegelduvad igas uues arenduses või ka renoveerimisprojektis.
Pärast viimast ehitusbuumi on planeerimispraktikad küll oluliselt paranenud, kuid pikk tee on veel minna, et saavutada tõeliselt jätkusuutlik elukeskkond. Millised on lahendused, et valglinnastumise negatiivset mõju vähendada, sellest kirjutab Rohetiigri „Ehituse teekaart 2040“ kaasautor ning kinnisvara- ja juhtimisteenuste platvormi WHAT IF asutaja Maria Freimann.
Järgmisest aastast saavad ESG-le keskenduvad arendajad turul reaalse eelise, sest investorid ja teised turuosalised eelistavad teha kaupa just nendega. Enne tahavad nad aga arendajailt saada midagi väga konkreetset, tõdeb Eften Capitali jätkusuutliku arengu valdkonnajuht Merle Purre.
ESG on kinnisvarasektoris üha tähtsamal kohal. Madalad palgad on endiselt probleem, kuid lisaks palganumbrile hinnatakse ka lisaväärtusi. Näiteks seda, et juhid käivad lund lükkamas ja lehti riisumas.
Rahvusvaheline jätkusuutliku investeerimise hindaja GRESB andis jätkusuutliku arengu eest Eften Real Estate Fund 4-le maailma ja Euroopa tasemel märgise. Efteni sõnutsi tõstab see finantseerimisvõimalusi, kuna investorid ja finantseerijad hindavad kinnisvaras üha rohkem kestlikkust.
Täna on mitmed toidutööstuse ettevõtted läinud komposiit- ehk segamaterjali kasutamiselt üle monomaterjalile. MAAG Foodi näitel vaatame, milliste investeeringute ja väljakutsetega peaks reaalsuses arvestama, kui toodete pakendamiseks kasutataks ainult monokomponentset plasti.