ESG kinnisvara korrashoius: juhid aitavad lehti riisuda ja lund lükata
ESG on kinnisvarasektoris üha tähtsamal kohal. Madalad palgad on endiselt probleem, kuid lisaks palganumbrile hinnatakse ka lisaväärtusi. Näiteks seda, et juhid käivad lund lükkamas ja lehti riisumas.
Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu tegevjuht Maili Kivirähk: “Lisaks palganumbrile on töötajatele olulised ka pehmed väärtused.“ Foto: Raul Mee
“ESGsse me igaljuhul usume, sellega tegeleme ja saame aru, et sellega peab tegelema, et ettevõte saaks olla jätkusuutlik,” ütles Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht Ronald Tõnisson raadiosaates “Äripäeva TOP”.
Pärast viimast ehitusbuumi on planeerimispraktikad küll oluliselt paranenud, kuid pikk tee on veel minna, et saavutada tõeliselt jätkusuutlik elukeskkond. Millised on lahendused, et valglinnastumise negatiivset mõju vähendada, sellest kirjutab Rohetiigri „Ehituse teekaart 2040“ kaasautor ning kinnisvara- ja juhtimisteenuste platvormi WHAT IF asutaja Maria Freimann.
Eelkõige Wise’i loojana tuntud ettevõtja Taavet Hinrikus on viimasel ajal leidnud Tallinna linnaruumist ainulaadsusi, mida arendada. “Tõesti, ei ole küsimust, mille vastus oleks kinnisvara, aga selleni ma juhuste läbi jõudsin,” kostis Hinrikus ise.
Kümne aastaga on kestlikkusteemadest saanud ehitussektoris normaalne äriosa. Ettevõtte jätkusuutlik tegevus peab olema sisuline ja siiras, sest rohepesu tuleb varem või hiljem välja, ütleb ehitusfirma Rand ja Tuulberg nõukogu liige Lauri Tuulberg.
ESG põhimõtted muutuvad kinnisvarasektoris üha kesksemaks. Eriti väljakutsuv on andmemahu analüüsimine, vajaliku info eraldamine ja muudatuste elluviimine, ütleb koristusteenuste ettevõtte Puhastusproff OÜ juhataja Sven Mägi.
Täna on mitmed toidutööstuse ettevõtted läinud komposiit- ehk segamaterjali kasutamiselt üle monomaterjalile. MAAG Foodi näitel vaatame, milliste investeeringute ja väljakutsetega peaks reaalsuses arvestama, kui toodete pakendamiseks kasutataks ainult monokomponentset plasti.