2030. aastaks peaks tootma aastas 200 korda rohkem vesinikuseadmeid kui praegu
2030. aastaks peaks tootma 200 korda rohkem vesinikuseadmeid kui praegu
Seekordses “Cleantechi” saates on juttu sellest, kui palju vesinikku toodetakse praegu Eestis, milleks seda kasutatakse ja millised on tulevikuootused.
Eesti Energia vesinikuprojektidest praegu, tulevikus ja minevikus räägib ettevõtte vesinikuprojektide juht Kaarel Kuusk. Vesinikutehnoloogia turgu ning eestlaste innovatsiooni tutvustab H2Electro tegevjuht ja kaasasutaja Henrik Hal.
Kaarel Kuusk tõdeb, et vesiniku suuremahuline kasutuselevõtt Eestis eeldab taristu olemasolu, mis praegu puudub. "Me oleme rääkinud Eesti gaasisüsteemi halduri Eleringiga ning nemad on planeerimas siin piirkonnas vesinikutoru. Muidugi need tähtajad, millal see toru valmib, on üpris kauges tulevikus. On ametlik versioon, mis ütleb 2030. aastaks algselt, aga see ei ole tõenäoline. Pigem räägime aastast 2040. See on päris kauges tulevikus, aga seda on vaja ning vaja on lisaks põhitrassile, mis Eestit läbib, ka siseriiklikke harusid, mis viivad vesiniku sinna, kus seda tarbitakse. Eestis me näeme, et see on peamiselt Ida-Virumaal," rääkis Kuusk.
Kuidas vesinik aitab põlevkiviõlitööstust reformida ning miks eestlaste keraamilised katalüsaatorielemendid on paremad kui teistel, saab kuulda juba saatest.
"Cleantechi" saadet juhib Mart Valner.
Seotud lood
Lisatud rohevesiniku plussid ja miinused
Taastuvvesinikku kasutatakse üle maailma aina rohkem. Ka Eestis on arengud üsna optimistlikud ja on loota, et vesinikutehnoloogiate kasutuselevõtus ei jää me pealtvaatajateks, kirjutab Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) keskkonnaekspert Eva-Ingrid Rõõm.
Inimesed ostavad üha rohkem hübriid- ja elektriautosid, kuid puudulik taristu seab piirangud. Eesti niigi vana autopark vajaks aga värskendust.
Paari päeva eest sildus Muugal esimene rohemetanoolil sõitev laev. Praegu on rohemetanool diislist ja LNGst veel oluliselt kulukam, kuid tavakütused muutuvad aina kallimaks.
USA rohemetalli ja kemikaale tootev ettevõte Protio ja Tallinna Sadam allkirjastasid ühiste kavatsuste memorandumi, et uurida e-kütuste tootmise võimalusi. Protio tahab Muuga sadamas toota e-metanooli, jätkusuutlikku lennukikütust ja potentsiaalselt e-NG-d.
Ettevõtete teadlikkus keskkonnaga kooskõlas tegutsemisest on jõudsalt kasvanud ning suuremad organisatsioonid on alustanud juba kestlikkuse aruannetega. Ettevõtte peamised ESG mõjud ja riskid peituvad aga tema väärtusahelas – tarnijad ja teised, kes toote või teenuse loomise protsessis on osalised.
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele