Tüli keskkonnaameti üle: Kallas kärbiks ametnikke, Vakra muudaks seadusi
Eesti 200 juht Kristina Kallas näeb bürokraatia vähendamiseks vajadust kärpida keskkonnaameti töötajate hulka, aga ameti juhi Rainer Vakra sõnul pole see lahendus. “Nõrk keskkonnaamet on ettevõtja õudusunenägu,” märkis Vakra.
Eesti 200 juht Kristina Kallas toob keskkonnaameti näiteks, rääkides riigiametitest, mis tuleks sulgeda. Keskkonnaameti juht Rainer Vakra seda lahenduseks mõistagi ei pea. Foto: Andras Kralla, Sander Ilvest/Postimees/Scanpix Baltics
Esmaspäeval teatasid Reformierakond ja Eesti 200, et viskavad sotsid koalitsioonist välja ja jätkavad kahekesi. Muu hulgas lubab uus valitsus vähendada bürokraatiat ja kärpida ametkondi.
Valitsusest lahkunud Piret Hartmani asendav kliimaminister Yoko Alender tühistab regioonijuhtide konkursi, Haapsalu raudtee rahastusotsuse ja pakendamata toidu määruse muutmise eelnõu.
Euroopa Komisjon avaldas veebruari lõpus kobarettepanekud ehk omnibus-paketi ESG aruandluse leevendamiseks. See mõjutab sadu Eesti ettevõtteid. Kirjutame detailselt lahti, mida tahetakse muuta ja kuidas erineb see praegustest nõuetest.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas keskkonnaprogrammi taotlusvoorud, mille eesmärk on toetada looduse kaitsmist, veekogude ja põhjavee seisundi parandamist ning metsanduse jätkusuutlikku arengut.
Kliimaminister Yoko Alender ja taristuminister Vladimir Svet teevad valitsusele ettepaneku nimetada kliimaministeeriumi kantsleri ametikohale Marten Kokk.
Loomade heaolu on lihatööstuse ESG raamistiku oluline osa, kuna see on otseselt seotud nii keskkonnamõjude, sotsiaalse vastutuse kui ka ettevõtte juhtimispraktikatega. Eesti suurima toidutootjana peab Rakvere oluliseks, et loomade kasvatamine ja transportimine toimuks maksimaalselt stressivabalt ning vastaks kõrgeimatele heaolu standarditele.