Aasta parim ringmajandaja: Eestis tegelikult plasti ei sorteerita
Balti parim ringmajandaja: Eestis tegelikult plasti ei sorteerita
Eesti ühe suurema ringmajandaja Neular omanik Ilo Rannu kritiseerib Eestis kohalikku sorteeritud plastmaterjali: tegelikult ei sorteeritagi. “Kui seda sorteeritaks nii, nagu väidetavalt tehakse, siis see oleks turul olemas,” ütles ta.
Saates “Cleantech” on külas kaks eelmisel kuul toimunud Baltic Sustainability Awardsi võitjat.
Eesti ettevõtted tegid Baltimaade jätkusuutlikuma ettevõtte konkursil puhta töö, võites kümnest kategooriast viis ning kõik neli eriauhinda. Kes lisaks 2C Venturesile ja Neulerile võidu koju tõid, vaata siit.
Saate esimeses osas räägime rohetehnoloogiatele suunatud riskikapitalist ning külas on eriauhinna varajases staadiumis ettevõtetesse investeeringute eest saanud 2C Venturesi kaasasutaja Hendrik Reimand ning jutuks on peamiselt rohevaldkonna investeeringumaastik ja tulevikutrendid.
Saate teises osas on külas 2024. aasta Baltikumi parima ringmajanduse eestvedaja Neular omanik Ilo Rannu. Küsime, kuidas plastjäätmeid paremini väärindada ning kes peaks Eestisse ikkagi sorteerimistehase ehitama.
Hendrik Reimand leiab, et kliimamuutustega tegelemiseks on kaks varianti ‒ kas tarbida ühiskonnana vähem ning sisuliselt vähendame majandust, millega ühiskond ei ole arvatavasti nõus, või siis panustame uutesse efektiivsematesse tehnoloogiatesse.
“Meie jaoks on olnud üks läbivaid investeerimiskriteeriume, et me otsime väga selget positiivset mõju iga tehnoloogia juures, mida me toetame, aga see peab olema ka majanduslikult mõistlik. Need aitavad meil seda sama rohepööret ellu viia siis, kui need on valmis. Varajase faasi investeeringute puhul muidugi me ei tea veel, milline on lõplik toode,” on Reimand optimistlik rohetehnoloogiate tuleviku ees.
Kohalikku plasti pole
Neulari omanik Ilo Rannu on kriitiline Eestis toimuva plastisorteerimise tõttu: seda tema väitel Eestis tegelikult ei toimu ning kohalikku toorainet ei ole.
“Me kogume jäätmeid liigiti, aga meil ei ole sorteerimistehast. Kuigi Eestis on väga kõrgel tasemel plasti ringlusse võtmise teise astme tehaseid, siis tegelikult sorteerimist ei toimu. Olles üks kolmest suurimast ettevõttest sellel turul, siis mina kaheksa aasta jooksul ei ole näinud kohalikku sorteeritud plastmaterjali Eesti turul. Kui seda sorteeritaks nii, nagu väidetavalt tehakse, siis see oleks turul olemas,” räägib saates Rannu sellest, miks nad ei kasuta kohalikku plastmaterjali.
Investeerimisest, energeetikast, plastist ja rohetehnoloogiate tulevikust saab kuulata pikemalt juba saates. Saadet juhib Mart Valner.
Saadet toetavad Eesti Rohetehnoloogia Liit, Sunly ja keskkonnainvesteeringute keskus.
Seotud lood
Saksamaalt ja Soomest plastjäätmeid importiva ettevõtte Neular juht Ilo Rannu ütleb, et kultuur algab prügikastist. Tema sõnul teevad mõne naabri jäätmed Eesti prügikastide sisule silmad ette.
Eesti ettevõtted võitsid neljandat korda toimunud Baltimaade jätkusuutlikuma ettevõtte konkursil kümnest kategooriast viis ning kõik neli eriauhinda. UP Catalyst võitis kaks kategooriat.
Süsinikuheitest materjale valmistav UP Catalyst võitis Baltikumi jätkusuutlikkuse konkursil ainsana kaks kategooriat. Skepsist selliste tehnoloogiate vastu on tunda, sest rohepesu on palju, ütlevad nad.
Jäätmete hulk vähenes aastaga neljandiku võrra. Kuigi olmejäätmete põletamine ja ladestamine langeb ja ringlussevõtt pisut suureneb, pole see piisav. Eriti akuutne probleem on tekstiilijäätmetega.
Eestil on energeetikas võimalik saavutada veel liidripositsioon, kuid aeg tegutsemiseks on piiratud, tõdeb Utilitase juht Priit Koit saates “Juhtides tulevikku”. Juhid peavad olema rohepöörde eestvedajad, aga rohepööre ise vajab sama innustavat sõna kui tiigrihüpe.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Mida millal teha, et aruanne saaks auditeeritud?
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele