Autor: Neste • 17. juuli 2024

Neste on olnud taastuvtoorainest diisli tootmises globaalne liider alates 1990ndatest, kui ettevõte arendas välja oma NEXBTL-rafineerimistehnoloogia ning Porvoo tehases avati kaks esimest NEXBTL üksust, mis tänaseni toodavad 100 protsenti taastuvast toorainest kvaliteetseid tooteid.

Rotterdami ja Singapuri tehastes toodab Neste üksnes taastuvatest toorainetest toodangut, kuid Porvoos on seni jätkatud ka toornafta rafineerimist – kuni tänaseni. Tulevikuks on ettevõttel sellele tehasele paindlik ümberkujundamisplaan, mis tähendab, et Porvoo läheb järk-järgult üle taastuvate ja ringmajanduse (näiteks veeldatud plastijäätmed) lahendustele spetsialiseerunud rafineerimisele – on võimalus, et Porvoo muutub toornaftavabaks rafineerimistehaseks 2030ndate keskel.

„Oleme alustanud varakult, sest nii keerulise rafineerimistehase ümberkujundamine võtab kaua aega," ütleb Neste naftatoodete äriüksuse asepresident Markku Korvenranta.

Neste on juba alustanud muutusi oma naftatöötlemise üksustes, et neis oleks võimalik co-processing-tootmine ehk saaks omavahel segada toornaftat ja taastuvaid või ümbertöödeldud tooraineid. Kaks uue võimekusega tootmisüksust võeti kasutusele 2022. aastal ning kolmas eelmisel aastal. Praegu kasutatakse neis väheses koguses, kuid siiski märkimisväärselt (umbes 5–10%) taastuvaid tooraineid, mida saab aja jooksul suurendada. Plaanis on ka naftat töötlevate tootmisüksuste ümberseadistamine täielikult taastuvate või ümbertöödeldud toorainete töötlemiseks.

„Alles 2030. ja 2040. aastatel on meil võimalik töötada kõige keerulisemate toorainetega, näiteks metsajäätmetega. Suured kogused jäätmeid ja jääke olemasolevast metsandusest ja põllumajandusest on endiselt alakasutatud, sest vähesed ettevõtted suudavad seda tüüpi lignotselluloosi biomassi töödelda," jätkab Korvenranta.

Investeerimisotsust ootab sel aastal ka uue rohevesiniku tootmise rajatise ehitus Porvoo tehases, mis võimaldaks asendada fossiilse vesiniku rafineerimisprotsessides ning annaks võimaluse kaugkütte integreerimise projektiks koostöös kohaliku energiaettevõttega.

„Praegu oleme oma üleminekuga väga varajases staadiumis. 2030. aastate keskel on meil võimalus toornafta rafineerimine täielikult peatada, kuid meie plaan on paindlik ja saame liikuda erineva kiirusega vastavalt geopoliitilisele olukorrale, valitsuste eesmärkidele ja meie klientide vajadustele," lisab Korvenranta.

Eraldi küsimus on see, kas nafta- ja gaasitööstus tervikuna võib muutuda?

Alates COP28-st, mis toimus novembris 2023, on maailm võtnud sihikule fossiilkütuste vaba tuleviku, kuid Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) täpsustab oma raportis 2023. aastal, et vastavalt praegustele poliitikatele jõuab nafta- ja gaasinõudlus transpordis haripunkti 2020ndate lõpuks.

Pärast aastat, mida nimetatakse rekordiliselt kuumimaks, 1,48 °C üle tööstusrevolutsiooni eelse taseme, ning hoiatust, et 2024. aasta võib kujuneda veelgi kuumemaks, on arutluse all küsimus: kas nafta- ja gaasiettevõtted, mis toodavad enam kui poole maailmale vajaminevast energiast, saavad teha seda, mida maailm neilt ootab?

„Jah,“ ütleb, IEA energiavarustuse üksuse juht ja aruande „The Oil and Gas Industry in Net Zero Transitions" peatoimetaja Christophe McGlade, viidates aruandele, mille ta mõni nädal enne COP28 avaldas. „Aga nafta- ja gaasitööstust tervikuna seal ei ole. Nafta- ja gaasitootjad teevad vaid 1% kogu maailma puhta energia investeeringutest – sellest üle 60% tuleb vaid neljalt ettevõttelt. Suurem osa tööstusharust ei tegele nullheitele üleminekuga mõttekalt. Nad peavad muutuma, kui tahavad tulevikus olla sama suur osa energiasüsteemist kui praegu."

McGlade ütleb, et kuigi puudub ühtne muutuste kava, põhjustab nafta ja gaasi tootmine, transport ja töötlemine 15% ülemaailmsetest energiaga seotud kasvuhoonegaaside heitkogustest. „Seda on tohutu palju, sama palju kui on Ameerika Ühendriikidest pärit energiaga seotud kasvuhoonegaase kokku. Tööstus saaks teha erakordselt palju – peamiselt metaanheitega,“ ütleb Mc Glade.

Asjaolu, et puudub isegi eesmärk vähendada nende ettevõtete heitkoguseid, kes vastutavad suurema osa maailma nafta- ja gaasitoodangu eest, näitab vajalike muudatuste ulatust.

Olemasolevate poliitikate kohaselt näeb IEA, et nafta- ja gaasinõudlus saavutab haripunkti 2020. aastate lõpuks, kuid sellest langusest ei piisa, et globaalne soojenemine piirduks 1,5 °C kraadiga. See eeldaks, et ülemaailmne energiasektor saavutaks 2050. aastaks nulli ning nafta ja gaasi kasutamine väheneks 75%.

IEA juht märgib, et isegi 1,5° C stsenaariumi korral toodetakse 2050. aastal ikkagi umbes 24 miljonit barrelit naftat päevas, samuti 920 miljardit kuupmeetrit gaasi. „Kuid mitte kõik tootjad ei saa olla viimased, kes nafta tootmisest loobuvad," märgib McGlade.

„Reaalsus on see, et muutused on tulemas. Nestes oleme selleks valmistunud juba 15–20 aastat," ütleb Korvenranta.

Allikas: Neste, Transitioning towards a fossil-free future: a pioneering case study, Nick van Meadi artikkel.