Jätkusuutlikkus on meie majanduse vedur, mitte pidur

Kujutame ette olukorda, kus ettevõte on võtnud ülesandeks tööprotsesse kaardistada. Ta analüüsib oma tegevust ning selgitab välja töövoo etapid, tarneahelad, kaasatud töötajad ja võimalikud kitsaskohad. Tulemuseks on terviklik ülevaade, mis aitab mõista, kuidas aega ja raha kokku hoida, millistele turgudele siseneda ning millele uusi teenuseid või tooteid arendades keskenduda.

Kõlab igati loogilise ja vajaliku tegevusena igale areneda soovivale ettevõttele. Tihtipeale aga ei mõisteta, et sellise ülevaate koostamisega lüüakse kaks kärbest ühe hoobiga – lisaksäriprotsesside tõhusamaks muutmisele tehakse suur samm ESG nõuete täitmise ehk jätkusuutlikkuse suunas.

Sama loogika kehtib ESG sotsiaalse aspekti kohta. Iga töötaja soovib, et teda koheldaks inimlikult ning et töötingimused oleksid õiglaselt ja turvaliselt korraldatud – need pole pelgalt ESG-st tulenevad nõuded, vaid inimlikud ootused. Läbipaistvus, eetiline juhtimine ja aus tasustamine loovad usaldusväärse ja õiglase töökultuuri, mis on nii töötajate kui ka ettevõtte pikaajalistes huvides.

Mu hea kolleeg, Swedbanki ettevõtete panganduse juht Eero Treumann ütles Vikerraadio saates „Reedene intervjuu“, et Eestis levib mõtteviis, nagu oleks jätkusuutlikkus äritegevust takistav tegur. Tegelikult võimaldab see hoopis paremini oma teenuseid ja tooteid müüa. Olen temaga täiesti nõus. Kui ESG ja tööprotsesside parandamine on nii tihedalt seotud, siis ei saa seda pidada majanduse piduriks.

Paljud Eesti ettevõtted on juba ESG-ga seotud ärivõimalustest aru saanud, eriti tööstussektoris. Näiteks ei saa puidutootjad eksportida Skandinaaviasse ilma jätkusuutlikkuse nõudeid täitmata. Ettevõtted, kes neid nõudeid järgivad, saavad konkurentsieelise, sest see võimaldab pääseda tugevalt reguleeritud turgudele, kus liigub üldjuhul ka rohkem kapitali.

ESG on olnud oluline tõukejõud Eesti tööstusettevõtete digitaliseerimisel. Mitmed puidu-, metalli- ja toidutööstuse ettevõtted on näiteks automatiseerimisega jõudnud juba tasemele, kus nad saavad reaalajas mõõta oma jalajälge ja ressursikasutust. Saadud andmed aitavad suurendada töö efektiivsust, vähendada kulusid ja võimaldada kiiremini ärilisi otsuseid langetada.

Positiivseid sõnumeid tuleb ka meie IT-ettevõtetelt, kelle jaoks ESG-st tulnud nõuded on sageli juba hanketingimustes ja pakkumistes sees. Eesti IT-firmad ei näe selles takistust, vaid kasvuvõimalust, kuna just nemad suudavad oma praeguseid ja tulevasi kliente ESG-ga seotud automatiseerimise ja raporteerimisega aidata.

Olen skeptikutelt kuulnud, et ESG nõuete täitmine on kallis ja seda peetakse Euroopa Liidu peale surutud kohustuseks, mis muudab äritegevuse raskemaks. Edumeelsed ettevõtted näevad aga ESG-d kui strateegilist investeeringut ja igapäevast hügieenifaktorit, mitte lihtsalt kulurida. Tulude suurendamine eeldab sageli ka esialgseid kulutusi – see kehtib iga investeeringu kohta.

Tõsi, esialgsed kulud, näiteks töötajate koolitamine ja hoonete energiatõhususse investeerimine, võivad tunduda märkimisväärsed. Kuid pikemas perspektiivis toovad need investeeringud ettevõttele reaalse majandusliku kasu. Energia kokkuhoiu ja tööjõu efektiivsuse mõjul vähenevad püsikulud, paranevad töötingimused ning tekib juurdepääs uutele turgudele ja soodsatele rahastusvõimalustele. Seda on mõistnud juba paljud Eesti ettevõtted.

Seega ei ole jätkusuutlikkus kaugeltki lihtsalt nõue, mida nüüd vastumeelselt täitma peab. Jätkusuutlikkus aitab äridel oma tööd efektiivsemaks muuta, ilma et nad kahjustaks ümbritsevat keskkonda ja ühiskonda. Kui ettevõtjad on oma tööprotsessid selgeks teinud ja kokkuhoiukohad üle vaadanud, saab see olla ainult majanduse veduriks.