Swedbanki grupi tippjuht: oleme jätkusuutlikkuse teemal täna arengus seal, kus olime digitaliseerimisega 20 aasta eest

Baltimaade suurima jätkusuutlikkuse festivali Impact Day raames väisas Eestit Shu-Wen Chan, kes tegeleb Swedbanki grupis jätkusuutlikkust puudutavate muutuste juhtimisega ( Head of Sustainability Transformation ). Tema sõnul on lisaks kliimamuutustele oluline tegeleda ka liigilise mitmekesisuse hoidmisega. Chan selgitas ka, milline on finantssektori roll kestlikkuse edendamises.

Kui ma mõtlen tagasi oma karjääri algusaastatele, pidime ettevõtetele sageli selgitama, miks see kõik – kliimamuutused, bioloogiline mitmekesisus, inimõigused ja muu – oluline on. Oli tükk tegemist, et leida nende valdkondadega tegelemiseks ärilisi argumente. „Miks“ on tänaseks asendunud küsimusega „kuidas“. Kuidas aidata ühiskonnal muutuda jätkusuutlikumaks? Kuidas muuta ärimudeleid kestlikuks? See on olnud väga huvitav nihe.

Swedbank ei ole selles osas kindlasti unikaalne. Nii nagu ka teistes suurettevõtetes, tähendas ka Swedbankis kestlikkusega tegelemine algusaegadel seda, et meil oli grupp inimesi, kelle ülesandeks oli koguda andmeid pangahoonete energiatarbimise kohta või pidada arvestust töölähetuste raames tehtud lennureiside üle. See lähenemine on muutunud.

Jätkusuutlikkuse teemaga on hakatud tegelema erinevates äriüksustes. Ehk energiatarbimiseandmete ja lennureiside infot kogutakse osakondades, kus nende teemadega igapäevaselt tegeletakse, mitte eraldi kestlikkuse osakonnas. Riskiosakond arvutab kliimamõjusid ja -riske, finantstiimid tegelevad ESG-aruandluse ja ettevõtte juhtimusliku läbipaistvuse küsimustega. Jätkusuutlikkusele pööratakse üha enam tähelepanu ka finantseerimistoodete puhul ning see on aina rohkem integreeritud kõikidesse panga tegevusvaldkondadesse. Samasugust muutust näeme ka teistes ettevõtetes.

Ma võrdleksin praegu kestlikkuse ümber toimuvat 20-30 aastat tagasi hoogu saanud digitaliseerimislainega. Toona toonitati pidevalt, kui oluline on digitaliseerimine ja tehnoloogia. Täna me sellest enam ei räägi, see on loomulik osa tööprotsessidest: paneme hommikul tööle oma arvuti, oleme ühendusest nutitelefonide abil. Digioskuste olemasolu on iseenesestmõistetav paljudel töökohtadel. Me ei räägi enam digipöördest. Sama saab olema ka jätkusuutlikkusega. Loodan, et 10-20 aasta pärast mul enam oma tööd pole– see näitaks, et olen seda hästi teinud ja jätkusuutlikkusest on saanud ühiskonnas norm.

Konsultandina pakud asjadele välispidist vaadet, mis on selles mõttes unikaalne. Organisatsiooni sees olles saad protsesse ja muutusi juhtida. Konsultandina töötades mõistsin ühel hetkel, et kuidas- küsimuse lahendamiseks on meil vaja olemasolevaid lahendusi skaleerida. See on põhjus, miks ma otsustasin liikuda finantssektorisse. Skaleerimiseks on vaja rahastust ja siin tulevadki mängu pangad. Me saame oma kliente ja ühiskonda üleminekuetapis rahastada.

Kui muutub ühiskond, peab ka pank muutuma, et pakkuda oma klientidele ja ühiskonnale paremat teenust. Kestlikkus on lai teema, alates looduskeskkonnast, sotsiaalsetest küsimustest kuni majandusliku jätkusuutlikkuseni välja. Teemad, millele me Swedbankis keskendume, on otsene peegeldus ühiskonna vajadustest.

Viimastel aastatel on meie fookus olnud tugevalt kliimal ja kliimamuutustel. Paljud “kuidas?” küsimused on olnud seotud kliimamuutuste leevendamise ja kohanemisega. Näeme näiteks arenguid rohelise terase tootmises, keskkonnasõbralikumate lahenduste näol akutööstuses, transpordisektori elektrifitseerimises ja ringmajanduslike ärimudelite rakendamises. Üha rohkem jõuame lahendusteni, mis aitavad meil kliimamuutustega tegeleda.

Kliima on üks keskkonnaprobleem paljudest, millega täna silmitsi seisame. Globaalse temperatuuri tõus on üks indikatsioon, et oleme üle piiri läinud. Aga elurikkuse kadu on tegelikult veel suurem probleem.

Minu hinnangul peaksime olukorda terviklikumalt vaatama. Me ei saa lahendada ühte probleemi, samal ajal ignoreerides teist. Peame leidma säästlikke lahendusi, mis ei loo uusi probleeme mujal. Bioloogiline mitmekesisus on seotud ühiskonna põhivajadustega. Me vajame süüa, me peame liikuma – liigirikkus puudutab näiteks nii muldade seisukorda, kui seda, kuidas me kasutame oma metsi.

Teadupärast, kui saad midagi mõõta, saad sellega ka tegeleda. Bioloogilise mitmekesisuse mõõtmiseks pole ühtset meetodit. See sõltub paljuski, millisest tegevusharust me räägime. Põllumajanduse puhul räägitakse näiteks regeneratiivsest ehk taastavast põllumajandusest. Metsandussektoris otsime viise, kuidas metsi säilitada ja taastada neis looduslik mitmekesisus, eriti tootmismetsades. Näiteks ostsime hiljuti esimesena Rootsis nn elurikkusekrediiti ettevõttelt Orsa Besparingsskog. Pilootprojekti eesmärgiks on pakkuda metsaomanikele rahalist stiimulit looduskaitse edendamiseks ja ettevõtetele võimalust investeerida elurikkuse säilitamisse.

Jätkame kuidas-küsimusega tegelemist ja olemasolevate lahenduste skaleerimist. Tore, et meil on palju häid ideid, kuidas kliimamuutustele vastu seista, kuid peame neid skaleerima, et need muutuksid ühiskondlikuks normiks. See, kuidas me tarbime ja toodame, on keskkonnaperspektiivist loonud jätkusuutmatu ühiskonna. Seetõttu usun, et hakkame lisaks liigirikkusele rääkima aina enam ka ringmajandusest.

Panga roll on sealjuures tõsta teadlikkust finantskirjaoskuse kaudu ja toetada oma kliente seal, kus meid vajatakse. Ehkki Swedbanki jaoks on kahtlemata oluline vaadata ka iseenda tegevust, avaldub meie ühiskondlik mõju eelkõige läbi klientide. Tahame aidata rahastada jätkusuutlikumaid ärimudeleid seal, kus see on võimalik.