Sada aastat paigalseisu: transport vajab nutikamaid lahendusi ja regulatsioone

Kliimaministeeriumi liikuvuse valdkonna asekantsler Sander Salmu tõdes, et kõige suurem väljakutse on muuta harjumusi, mis on mei sse kodeeritud juba üle saja aasta. “Oleme sada aastat kasutanud sisepõlemismootoris ühte liiki kütuseid, see on sobinud lennukitest kõige väiksemate mootoriga liiklusvahenditeni välja. Viimane kümnend on näidanud, et üht õiget vastust ei ole,” rääkis ta.

Salmu sõnutsi tuleb üle vaadata ka tarbimisharjumused.“ Me muudame kütust, aga kas peame üldse kasutama neid vahendeid, millega oleme harjunud liiklema? Ei ole vaja kõige võimsamaid autosid osta, et näiteks Tallinnas ringi liikuda. Mootorsõidukimaks on hakanud suunama sellele mõtlema, kuid praegu veel muutusi linnapildis näha ei ole, isegi hinnatõusust ja regulatsioonidest hoolimata,” nentis ta.

Harjumuspäraste sõitude jätkamist saab vaadelda ka positiivselt, kuna see näitab stabiilsust ühiskonnas. “Eesti tugevus on hea stabiilsus. Hoolimata hinnahüpetest ja koroonaviiruse puhangust on transpordikütuste tarbimine äärmiselt stabiilne,” märkis Eesti Varude Keskuse juhatuse liige Priit Enok.

Turule on vaja juurde rohkem kestlikke transpordilahendusi. Lisaks olemasolevatele lahendustele nagu taastuvtoorainest kütused võib abi olla siseriiklikest regulatsioonidest ja maksustamisest. Häid lähenemisi võib võrsuda ka võrdlusanalüüsist naaberriikide praktikatega.

“Kütuse kasutust ja seega keskkonnamõjusid saab vähendada ka mõningate siseriiklike regulatsioonidega. Üheks neist on pikkade autorongide reguleerimine, mis on Skandnaavias juba ammu käigus ning lähinäitena Lätis eelmise aasta algusest,” tõi Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni juhatuse liige Herkki Kitsing välja.

Kitsing märkis, et piiriüleselt autoronge kasutada ei saa ja suuremates riikides on sellisest meetmest rohkem kasu, kuid see tõhustaks kaubavedu ka Eestis. “Teine näide on elektrikaubikud, mis on ju ka taastuvenergial põhinev lahendus. Lihtsa seaduse muudatusega saaks viia kaubikute tonnaaži 3500 kg pealt 4250 kg peale, et rohkem kaupa väiksemate ühikutega laiali vedada. Lätis tehti see seaduse muudatus eelmise aasta lõpus,” rääkis ta.

Kitsing juhtis tähelepanu ka alternatiivsete kütuste maksustamisele. “Huvi taastuvtoorainest kütuste vastu on suur, aga need võiksid olla maksustatud õiglasemalt nii aktsiiside mõttes kui ka kasutusele võtmise puhul.” Ta peab seda oluliseks Eesti ja meieäride väiksuse ning rahaliste võimaluste pärast. Kui regulatsioonid ei toeta keskkonnasõbralikumaid lahendusi, siis otsustatakse hinna järgi.

Eesti Transpordikütuste Ühingu tegevjuht Krista-Maria Alas tõi praeguses olukorras esile vajaduse leida tasakaalu regulatsioonide puntras. “Üks, RED III, on see, mis paneb meile taastuvenergia suurendamise eesmärgi transpordis, ja teine, ETS 2, toob lisaks kütuse hinnale kvoodi hinna. Need on kaks kõige olulisemat õiguslikku raamistikku, mis täna transpordi sektorit mõjutavad,” selgitas ta.

Panelistid nõustusid, et heade lahenduste leidmiseks on vajalik diskussiooni jätkumine ja koostöö. “Meie koostöö ministeeriumiga on paremaks läinud, meie arvamust küsitakse, meid kuulatakse,” sõnas Eesti Transpordikütuste Ühingu nimel Alas. Temagi tõi lõpetuseks välja, kui oluline on see, et maksuõiguslikus mõttes oleksid erinevad taastuvtoorainest kütused võrdsustatud ja võrreldes teiste kütustega soodustatud, et toimuks valikutes muutus kestlikumate kütuse kasuks.