MAAG Food personalidirektor Relika Rohtoja: töötaja peab lahkuma töölt sama tervelt ja rõõmsalt, kui ta tuli

MAAG Food on noor organisatsioon, mis tegutseb praegusel kujul alates 2023. aasta septembrist. Sellegipoolest on juba esimesest päevast ettevõttega olnud kaasas Rakvere Lihatööstuse peagi juba 135-aastane ajalugu. „MAAG Foodi organisatsioonikultuuri ja väärtused saime paika 2024. aasta kevadel – see protsess võttis omajagu aega, sest me tahtsime vältida olukorda, kus määrime pähe põhimõtteid, millesse me ise ei usu. Samuti soovisime, et kaasa tuleks Rakvere ajalugu, mis kogu kollektiivi iseloomustab, kui ka uute omanike ja juhtkonna know-how,” sõnas Rohtoja.

Tulemuseks on kolm võtme-märksõna: hoolimine, väljakutsed ja rõõm. Rohtoja kirjeldas, et ettevõttes on palju erinevaid üksuseid alates tootmisest ja farmidest kuni klassikaliste kontoritöötajateni välja. Seetõttu on oluline, et väärtused kõnetaksid kõiki nendes valdkondades töötavaid inimesi. „Need kolm põhimõtet on piisavalt universaalsed, ent samas annavad edasi meie identiteedi,” märkis ta.

Kuigi uued väärtused on paigas, ei tähenda see, et need üleöö töötajateni jõuaksid. „Kuna kogemus näitab, et nende jõuline pealesurumine eesmärki ei täida, siis otsustasime läheneda tasa ja targu,” nentis Rohtoja. „Oleme need põiminud erinevatesse kommunikatiivsetesse tegevustesse: näiteks ettevõtte juhi pöördumisse jõuludel, visuaalidesse ning töötajate meenetele. Selline tasakaalukas sisseelamine aitab veenduda, et väärtused ei jääks üksnes sõnakõlksuks, vaid hakkaksid päriselt ka inimeste igapäevaste otsuste ja käitumisega kokku kõlama.”

On teaduslikult tõestatud fakt, et töötaja motivatsiooni ja töökeskkonna vahel on väga kõrge korrelatsioon. See on üks enim uuritud seoseid organisatsiooniuuringute valdkonnas. „Meil on olnud ka praktikatel noori, kes tegid farmide puhkeruumid täiesti oma käe järgi ilusaks ja värviliseks. Algul olime skeptilised, kas konservatiivsem tiim sellega kaasa tuleb, kuid tulemus oli väga äge.”

Eelmisel aastal ja ka sellesse aastasse on planeeritud korralik eelarve tööruumide seinadesse, ehk siis töö keskkonna kaunimaks ja kaasaaegsemaks muutmisele. “Varasemad aastad oleme keskendunud tootmiste puhketubade uuendamisele. Sellel aastal võtame ette näiteks Rakvere fuajee, söökla, üldised tualetid, korruste visuaalid, bussi ooteruumi ja palju muudki,” kirjeldas Rohtoja.

Kõik eelnevalt mainitu seondub MAAG Foodi suure katusprogrammiga, mis kannab nime “Health is Wealth”. See liidab ohutuse, vaimse tervise ja töötajate kaasamise ühtseks tervikuks.

„Meie jaoks on oluline, et inimene lõpetaks tööpäeva sama tervena ja rõõmsana, kui ta alustas,” sõnas Rohtoja kindlalt. „Tervis hõlmab nii füüsilist kui ka vaimset heaolu. Ükski töökohustusega seotud tegur ei tohi inimesele lähedastega koosviibimiseks või harrastustega tegelemiseks energiat ära võtta.”

Tänu sellele on MAAG Eesti töökeskkonnategevused läbi põimunud muude igapäevaste tegemistega – kasuliku tagasiside andmine, ohutuse meelespea, vaimse tervise koolitused ja töötubade seeria. „Kogume aasta alguses kokku kõikide üksuste soovid, töötajate esindajate mõtted ning erinevate uuringute tulemused, et panna kokku järgmise aasta tegevuskava,” rääkis personalidirektor. „On spordi- ja lõbustusüritusi, on väiksemat sorti žeste meeste- ja naistepäeval.“

Töötajatele on säilitatud lapsepuhkuse päevad lapse 14-aastaseks saamiseni. “Seadus näeb ette kindla summa, palju riik maksab lapsevanemale nende päevade eest. Meie oleme otsustanud kompenseerida vahe riigi poolt makstava lapsepäeva ja inimese keskmise puhkusetasu vahel. Tahame, et töötaja saaks rahuliku meelega võtta välja soodustuse, mis talle ette on nähtud ilma, et ta peaks muretsema sissetuleku pärast. Emana tean, kui oluline eelis see on,” rõhutas Rohtoja.

„Vorsti põlve otsas ei tee,” muigas Rohtoja, viidates toidutootmise eripäradele. „Me oleme Eesti suurim toidutootja, mistõttu on meie tootmisliinid pidevas töös ning grillhooajal on eriti kiire aeg. Kuid sellest hoolimata ei lase me inimestel oma puhkust ‘unustada’ või edasi lükata. Jälgime hoolega puhkusekalendreid ja motiveerime töötajaid oma puhkusepäevi sihipäraselt kasutama.”

Kuna suvekuud on lihatoodete müügis eriti tegusad, siis on tootmisüksustes kehtestatud kokkulepe, et põhipuhkust saab suvel võtta maksimaalselt kaks nädalat korraga. „Kõik saavad enda aega planeerida ning keegi ei pea muretsema, et jääb hooaja tõttu puhkusevõimalusest ilma. Me oleme siin leidnud sobiva tasakaalu, kus toode on olemas tarbijate jaoks ja töötajate puhkus samuti garanteeritud,” selgitas Rohtoja.

Personalidirektor toob olulise põhimõttena välja, et töötaja peab lahkuma töölt sama tervelt ja rõõmsalt, kui ta tuli. Kuidas aga tagada sellist mõtteviisi tootmises, kus töö on väga füüsiline ja väsitav?

“Tootmistöö on füüsiline. Päeva lõpus on töötaja tahes-tahtmata väsinud nagu iga füüsilise pingutuse puhul. Tööandjana saame iga päev keskenduda väiksetele asjadele – puhas ruum, ettevõtte poolt organiseeritud transport (võttes arvesse võimalusel töötajate erisoove), maitsev toit, sujuv liikumine vahetuste vahel, igakülgne toetus erinevate üksuste poolt. Suuremad asjad on kingitused jaanipäeval ja jõuludel ning muudel tähtpäevadel, nagu töökeskkonna nädalal, kus me kogu rõhu paneme ennetustegevusele (abivahendite koolitused või muu mänguline lähenemine ohutuse teemadele),” kirjeldas Rohtoja.

MAAG Food personalidirektor Relika Rohtoja sõnul on mingid tegevused tihtipeale sellised, mis otseselt välja ei paista, kuid mõjutavad tugevalt ettevõtte sisekliimat ja seepärast ka pikaajalist edu. „Terved, motiveeritud ja õnnelikud töötajad on ühtaegu nii kõige väärtuslikum ressurss kui ka parim garantii, et ettevõte suudab olla jätkusuutlik. Lõppude lõpuks ju seisnebki kõik selles, et inimene, kes tuleb hommikul tööle, läheks õhtul koju sama hea enesetundega.”

Uue organisatsiooni aega on olnud napilt poolteist aastat, seega on veel vara rääkida mõõdikutest ja konkreetsetest tulemustest. “Praegu saame juba öelda, et tööjõu liikumine on vähenenud. Seda on väga tunda. Aga siinkohal arvestame lisaks organisatsioonilistele muudatustele ka üldist majanduslikku olukorda, kus tegelikult on ettevõtted oma tegevusi efektiivistamas ja töötajate arvu vähendamas,” nentis Rohtoja.

Terviklik lähenemine – koos turvalise töökeskkonna, vaimse tervise eest hoolitsemise, spordi ja ühisüritustega – ei ole ettevõtte jaoks lihtsalt kampaania, vaid orgaaniline osa igapäevatööst. Nii peegeldub hoolimise, väljakutsete ja rõõmu väärtus mitte üksnes plakatile trükituna, vaid päriselus inimeste tegudes ja kogemustes. „Küllap just niimoodi hoitakse ettevõttel süda tuksumas, mis iganes majanduslikus või ühiskondlikus olukorras,” tõdes Rohtoja.