Eesti metsanduse kohanemine kliimamuutustega peaks olema meie metsa- ja kliimapoliitika põhiküsimus, rõhutas Rakveres Loodusressursside aastakonverentsil metsateadlane, akadeemik Veiko Uri.
- Veiko Uri konverentsilaval. Foto: Johanna Adojaan
Me ei saa teha õigeid poliitilisi otsuseid, kui alusandmed on puudulikud. Metsanduses on see aga väga suur probleem, rõhutas Uri. Näiteks metsaressursi kohta on mitu erinevat hinnangut – SMI ehk statistilise metsainventuuri andmetel oli 2022. aastal metsa tagavara 457 miljonit kuupmeetrit, Postimehe fondi tellitud alternatiivse hinnangu (põhines metsaregistri andmetel) 379 miljonit kuupmeetrit. Kahe hinnangu vaheline erinevus on 90 miljonit kuupmeetrit. Kuna kaks eri mõõtmist kasutasid erinevaid meetodeid ja ka eesmärgid olid erinevad, pole suur vahe üllatav.
Seotud lood
Kestlikkuse teemadega läbimõeldult tegutsema asudes on oluline mõista, et kestlikkusaruanne on sel teekonnal vaid üks osa, millele peab samas eelnema põhjalik eeltöö. Alguses on kõige keerukam õige fookuse leidmine ja inimeste kaasamine. Oluline on integreerida jätkusuutlikkuse teemad igapäevasesse äritegevusse ja strateegiasse laiemalt ning selleks on tähtis juhi roll ja kaasatus, räägib nõustamisagentuuri Vesta Consultingi jätkusuutliku ettevõtluse juht Elvyra Mikšytė.