Erinevalt teistest sektoritest on kinnisvaras jäänud tootlikkus viimastel kümnenditel paigale või lausa langenud. Seni oleme saanud endale ressursikaotust lubada, kuid enam mitte. August aitab välja tehisintellekt, on kinnisvaraarenduse kompetentsikeskuse WHAT IF partnerid kindlad.

- Arendus- ja haldusprotsessid on Eestis töömahukamad ja vähem digiteeritud kui Põhjamaades, põhjustades viivitusi, vigu ja ressursikadu, tõdevad kinnisvaraarenduse kompetentsikeskuse WHAT IF partnerid Maria Freimann ja Juhan Kangilaski. Foto: WHAT IF
Selleks, et kinnisvarasektoris AI-st kasu oleks, on kõigepealt vaja killustunud andmed koguda ja korrastada, räägivad kinnisvaraarenduse kompetentsikeskuse WHAT IF partnerid
Maria Freimann ja
Juhan Kangilaski.
Kui tõsine mure on Eesti kinnisvara madal tootlikkus? Milles see täpsemalt väljendub?
Eesti kinnisvarasektor seisab 2020. aastate keskpaigas silmitsi mite omavahel seotud probleemiga, mille keskmes on madal tootlikkus. Äripindade vakantsus on kasvutrendis – vanemad büroohooned jäävad osaliselt tühjaks, kuna üürnikud eelistavad paindlikumaid ja kaasaegsemaid lahendusi. Samal ajal on rekonstrueerimisprojektide tasuvus kriitiliselt langenud: kõrged ehitushinnad ja madalad üüritasemed ei võimalda investeeringutel end ära tasuda isegi aastakümnete lõikes.
Olulisemaks süsteemseks murekohaks on aga sektori madal sisemine efektiivsus. Arendus- ja haldusprotsessid on Eestis töömahukamad ja vähem digiteeritud kui Põhjamaades, põhjustades viivitusi, vigu ja ressursikadu. Spetsialistid kulutavad tuhandeid töötunde aastas dokumentide otsimisele ja andmete kontrollimisele. Seni oleme saanud endale lubada aja raiskamist, kuna tööjõukulu Eestis on olnud kaks kuni kolm korda madalam kui Skandinaavias. Nüüdseks on see eelis kadumas – palgasurve ja tööjõupuudus sunnivad tootlikkust kiiresti kasvatama.
WHAT IF räägib AI kasutamisest kinnisvaras ja näitab esimest korda avalikkuses oma E-passi tööriista juba 22. aprillil.
Veebiseminar on tasuta, registreeri end juba täna
siin.
Võrreldes teiste majandussektoritega on kinnisvarasektori tootlikkus viimastel kümnenditel jäänud paigale või langenud, samas kui tööstus ja teenused on arenenud hüppeliselt. Elupindade kättesaadavus on samuti langenud ajalooliselt madalale – euribori tõus ja hinnakasv on viinud ostujõu tasemele, kus kodu soovitud piirkonnas on paljudele kättesaamatu. Aeglased ja killustunud protsessid kallutavad hindu veelgi, mille lõpparve maksavad üürnikud, ostjad ja arendajad.
Milline on tüüpiline andmehaldus hoonete puhul?
Probleemide lahendamist pärsib ja aeglustab oluliselt killustunud andmehaldus. Lihtsate andmete – näiteks hoone netopindala, energiatarbimise või hooldusajalooga seotud info – leidmine võib võtta tunde, kuna vajalik teave peitub eri formaatides dokumentides ja failides. Projekteerimis- ja haldusdokumentatsioon on sageli hajali eri süsteemides, mis ei võimalda kiiret ega usaldusväärset andmepõhist juhtimist. Lisaks põhjustavad info vastuolud projekteerimisel ja ehitusel vigade kuhjumist, mis suurendavad kulusid ja viivitusi.
Kus näete andmehalduses paranduskohti? Millele tuleks keskenduda?
Kinnisvara andmete haldust saab juba täna oluliselt parandada lihtsal kontrollnimekirjadel põhineva juhtimisega ja juhtimisülesannete koondamisega ühtsele juhtimisplatvormile. Süsteemsed parandused aga saavad alguse struktureeritud ja turvalisest andmebaasist, mis asendab killustunud kaustad ja e-mailides peituva info selge kategooriate süsteemiga. Alles sellele alusele saab rakendada tehisintellekti, mis avab juurdepääsu automaatsele analüüsile ja arukale otsustamisele.
Selle eesmärgi täitmiseks arendame tehisintellektil põhinevat tööriista: hoonete e-passi. Sellega tõstame failihalduse uuele tasemele, lisades andmete emaplaadile AI-kihi. E-pass analüüsib automaatselt kõiki hoonega seotud dokumente, määrab neile õiged kategooriad, haldab versioone ja võimaldab dokumentidega suhelda loomulikus keeles – ehk tsäti oma hoonega.
E-pass aitab muuhulgas tuvastada andmelünki juba projekteerimise või üürilepingute sõlmimise faasis, võimaldab kiirelt ligipääsu vajalikele andmetele ning pakub tuge reaalajas otsuste tegemisel. Näiteks suudab süsteem automaatselt tuvastada ja sorteerida jooniste muudatused hoone osalise rekonstrueerimise käigus või prognoosida hoone võimekust vastavalt uue üürniku vajadustele.
Mis kasu on kinnisvarasektoril laiemalt tõhusamast andmekasutusest?
Tõhusam andmekasutus loob aluse suuremale tootlikkusele kogu kinnisvara elutsüklis. Oluline lisaväärtus hoone omanikele tekib võimalusest reaalajas erinevaid investeeringu stsenaariumeid efektiivselt võrrelda ja luua portfelliülest analüüsi ning juhtida varade toimivust ja väärtuse kasvu enam mitte kõhutunde, vaid faktide põhjal.
Struktureeritud andmed ja analüütika avavad seejärel ukse ka uutele olulistele arenguhüpetele:
1. AI-põhine projekteerimine – kus kuude pikkused tööd saab teha tundidega, kuna AI juba teab, millest hoone peab koosnema, lahendusi ei pea inimesed omavahel edasi-tagasi põrgatama
2. Tokeniseeritud kinnisvara – kus hoone saab jagada digitaalseteks osadeks, mida saab usaldusväärselt turul kaubelda ning luua paremad tingimused nii hoone omanikele täiendavate finantside kaasamiseks kui ka investoril siseneda ärikinnisvara varaklassi oluliselt madalamate summadega kui täna.
3. Automatiseeritud ehitus humanoidrobotitega – objektil hakkavad töid tegema robotid, kes loevad oma AI-ajust reaalajas kogu hoone andmemudelit ja tegutsevad 24/7 vajamata selleks käsitsi loodud jooniseid
Kõik need suundumused viivad kinnisvarasektori tootlikkuse hüppeliselt uuele tasemele, vähendavad kulusid ja loovad eeldused taskukohasemaks, kvaliteetsemaks ja rohelisemaks kinnisvaraks.
WHAT IF räägib AI kasutamisest kinnisvaras ja näitab esimest korda avalikkuses oma E-passi tööriista 22. aprillil.
Veebiseminar on tasuta, registreeri end juba täna
siin.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!