Alustas kestlikkusuudiste portaal: selle teemaga tuleb tegelema hakata üha rohkem
Kestlikkusuudised paneb rõhku kogemuslugudele. “Teiste ettevõtjate pealt on väga hea spikerdada: mida on tehtud, mis on õnnestunud, mis ei ole õnnestunud, mida soovitatakse teha, mida alguse poole vältida,” ütles Laur ja lisas, et sisu leiavad nii ESG teemaga alustavad kui ka kogenumad ettevõtjad.
Teiseks koondab Kestlikkusuudised vajaliku info Eesti ja Euroopa Liidu seadusandluse, rahastuse ja projektide kohta ühte uudisveebi. Lähiajal võtab Kestlikkusuudised Lauri sõnutsi ette kliimakindla majanduse seaduse.
Laur kinnitas, et sõna saavad eri vaadetega ettevõtjad, kuna nende lähenemine varieerub. “Sellepärast me proovimegi võtta hästi palju erinevaid kogemuslugusid. Ei ole ju ühte kindlat lahendust, mis kõigile universaalselt sobiks,” nentis ta.
Laur avas ka oma tausta: ta on õppinud ajakirjandust ning töötanud eri meediamajades viimased viis-kuus aastat. Kuigi ta on kajastanud erinevaid valdkondi, on keskkonnateemad muutunud kõige südamelähedasemaks. “Sain aru, et tahaksin anda oma panuse, et minu mõju oleks suurem kui see, mida ma suudan üksikisikuna ära teha,” rääkis ta. Lauri sõnul pole Kestlikkusuudised siiski keskkonnateemaline uudisveeb, vaid esindatud on kõik kolm ESG komponenti.
Saates puudutati ka keelekasutust, kuna uutes valdkondades kasutatakse tihti ingliskeelseid lühendeid. Laur tõi näite, et peale ESG on tavapärane lühend ka CSRD (ingl corporate sustainability reporting directive ehk kestlikkusaruandluse direktiiv). Laur ei usu, et lühend ESG kaoks või mõeldaks välja eestikeelne vaste, sest ESG on juba laialt levinud. Ta tõdes, et sisuliselt rääkides kasutatakse ikkagi eesti keelt. “Eks siin ole neid ingliskeelseid lühendeid, peab vaatama, mis nendega saab,” lausus ta.
Intervjueeris Neeme Korv.
Seotud lood
Eile toimus esimene ESG praktikute aastakonverents, mis tõi kokku 220 ESG-vastutajat, kes jagasid õnnestumisi, õppetunde ja soovitusi.
Äripäeva mõjukohad avalduvad peamiselt toodetes ja teenustes, kuid mõõdame ka büroopinna CO2 jalajälge. Suurim saaste pärineb konverentside korraldusest ja tehnoloogiakuludest.
DPD pakivedu oli süsinikuneutraalne kümme aastat, kuni eelmisel aastal lõpetati offsettimine. Kümnendi jooksul on palju katsetatud: osa tegevustest on luhtunud, osa aga viinud vastutustundliku ettevõtluse kuldmärgiseni.
Ajal, mil kogu ettevõtlusmaailm keskendub rohepöördele ja keskkonnasäästlikkusele, on muutunud ka Eesti ettevõtete suhtumine. Üha rohkem teadvustatakse, millise jälje jätame loodusele ning tulevastele põlvedele, seega vähendatakse kõikvõimalikke kahjusid meid ümbritsevale ja luuakse uusi variante, kuidas jätkusuutlikumalt tegutseda.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele