Kõrge elektri hind Balti riikides on kahe suure kohaliku mõjuri haardes ning läheb maksumaksjale aasta peale kokku maksma enam kui 100 miljonit eurot, kirjutab Infopanga energeetika kvartaliraporti kommentaariks Baltic Energy Partners OÜ partner ja energiaekspert Marko Allikson.

- EL peaks vildakate regulatsioonide muutmisega tegelema piisavalt kiiresti ja selliselt, et võimalikud konkurentsivõimet soodustavad muutused ei ilmuks vaid uute lisanduvate „tööriistakasti“ deklaratsioonide ja bürokraatiana, kirjutab energiaekspert Marko Allikson. Foto: Raul Mee
2025. aasta alguses ägavad Balti riigid kõrgete elektri ja gaasihindade käes, mis tekitab probleeme tarbijatele ning vähendab meie energiamahukate ettevõtete konkurentsivõimet. Energiasektoris on tunda jätkuva kriisi märke ning on põhjust küsida, kui palju oleme õppinud varasemast ja kas seekordne „valu“ on piisav, et lõpuks tegutseda ja luua lahendusi tulevikuks.
Infopanga värke energeetika kvartaliraporti leiad
SIIT.
Elektrihinnad on Balti riikides kahe suure lokaalse mõjuri haardes. Eelmise aasta lõpus juhtus meie energiadefitsiitse piirkonna ühe suurema elektriühenduse Estlink 2 katkestus ning 8. veebruaril eraldus meie elektrisüsteem edukalt Venemaa sagedusalast.
Estlink 2 katkestuse on eri hinnangutel tekitanud ainuüksi veebruaris tarbijatele lisakulu kuni 50 miljonit eurot. Tehniliselt hindele 5+ teostatud desünkroniseerimine on aga elektriturgude ettevalmistuse osas läbi viidud hindele 3-.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
“Regulatsioonide kõrval tuleb mõelda ka konkurentsivõimele“
Hiljutine uuring näitas, et turg näeb energiaefektiivsetesse lahendustesse investeerimisel suurima takistusena kulusid ja see paneb mind muretsema, rääkis Energy Efficiency Movementi tegevdirektor Mike Umiker.
Nii kõrget elektritarbimist, nagu Elering paar aastat tagasi prognoosis, ei tule. Eestis on elektritarbimine paari aastaga hoopis langenud. Mis ootab lähiaastail ees energeetikas ja kuidas muutub elektri hind, selgitab professor Einari Kisel.
Lootuses, et Euroopa kehtestab meretuuleparkide ehitamiseks soodsama raamistiku, jäetakse kahtluseid äratanud arvutustega mereparkide vähempakkumine praegu sinnapaika.
Enefit Greeni juht Juhan Aguraiuja kinnitab saates “Energiatund”, et vaatamata valitsuse ootamatule otsusele sel aastal meretuuleparkide vähempakkumine ära jätta, arvestab Enefit Green oma plaane seades, et meretuuleparkide toetus pole mitte ära jäänud, vaid edasi lükatud.
“Peaksime igapäevaselt kasutatavaid asju paremini hoidma,” räägib saates “Juhtides tulevikku” tehnikaringlust korraldava GreenDice asutaja ja juht Argo Alaniit. “Elektroonikaseadmete tootmine on selline, mida ei lubataks enam Euroopas teha – keskkonnanõuded on meeletud ja me ei taluks näiteks elementide kaevandamist, see on ränk töö.“