Neste Eesti juhatuse liige Ülle Tamme ütles, et otsus sündis raske südamega, sest Neste peab jätkusuutlikku arengut oluliseks ja panustab sellesse. “Neste jaoks on oluline, et otsuseid langetataks läbipaistvalt ning teaduspõhistel alustel. Selles osas nägime Rohetiigri teekaardi koostamisel olulisi vajakajäämisi, millele osutades ning Rohetiigrilt järele pärides me rahuldavaid vastuseid siiski ei saanud,“ märkis ta.
Rohetiigri nõukogu esimees Andres Veske nentis, et Neste oli küll transpordi teekaardi kütuste töögrupi liige, aga osales kohtumistel vaid üksikutel kordadel. “Kui teekaart oli valmis ja selle avalikustamise kuupäev välja öeldud, teatas Neste, et nad ei ole tulemusega rahul,” lausus Veske. “Kui transpordi ja energia teekaardi koostamisel osales ligi 100 organisatsiooni, kes suutsid teha tulemuse nimel koostööd ja kompromisse, siis on kahju, et laua taha kutsutud üks ettevõte peab õigemaks väljendada oma rahulolematust hiljem, selle asemel, et osaleda õigel hetkel sisulises diskussioonis koos eriala ekspertidega.”
Miks eelistatakse biometaani?
Neste kritiseerib kallutatust biometaani suunas, samas kui teisi samaväärseid taastuvtoorainest toodetavaid kütuseid on nende sõnul mainitud vaid ääremärkusena. “Küsimusele, millistel fiskaal- ning sotsiaalmajanduslikel mõjuanalüüsidel järeldused põhinevad, me adekvaatset vastust ei ole saanud,“ lausus Tamme.
Veske selgitas, et Rohetiiger toetab biometaani, kuna niikaua kuni biometaani saab toota odavamalt kui taastuvtoorainel põhinevat diislikütust HVO (ingl hydrotreated vegetable oil), jääb see eelistatud kütuseks. Biometaani sobivus ilmnes tema sõnul Rohetiigri energia teekaardis, mille koostasid energiaettevõtted. Veske ütles, et HVO on transpordi teekaarti sisse kirjutatud kui üks paljudest tulevikukütustest. “Rohetiiger ei esinda ühegi ettevõtte ärihuve, vaid vaatab, mis on kõige mõistlikum teekond Eesti transpordisektorile CO2 vähendamisel,“ ütles Veske.
Tamme aga ei nõustu Veske väitega, justkui oleks HVO esiletõstmine reklaam. Tema sõnutsi seisab Neste selle eest, et taastuvkütuseid koheldaks võrdselt, ka maksustamisel. “HVO-d müüvad Eestis täna pea kõik kütusemüüjad ning huvi HVO kasutamise vastu tuntakse väga erinevate sektorite poolt just selleks, et oma ettevõtte ja sektori kasvuhoonegaaside jalajälge vähendada,” rääkis Tamme. Ta lisas, et kasvutrendis on HVO kasutamine ka diiselautode omanike seas.
Etteheited vähesele teaduspõhisusele
Veel heidab Neste ette seda, et teekaardi koostamise protsess ei olnud teaduspõhine ega läbipaistev, sest pole selge, kes teekaardi koostasid ja seda rahastasid. “Teekaart ei loetle üles töögruppides osalenuid, sisendiga panustanud ega teekaarti rahastanud osapooli, mis peaks olema iseenesestmõistetav läbipaistvuse tagamiseks,” rääkis Tamme.
Veske sõnul on Rohetiigri teekaardid teaduspõhised ja nende loomisel lähtutakse Eestis, Euroopas ja laiemalt maailmas avaldatud uuringutest, analüüsidest ja andmetest. Kütuste jaotuses arvestati Veske sõnutsi muu hulgas rahvusvahelise energiaagentuuri (IEA ehk International Energy Agency) prognoosidega.
“Kalvi Nõu juhtis teekaardi kütuste osa koostamist objektiivselt,” lausus Veske ja lisas, et 10 kuu pikkust protsessi jälgis transpordi teekaardi nõukogu, kuhu kuuluvad juhid transpordiettevõtetest Tallinna Sadam, Tallinna Lennujaam, Eesti Raudtee, Reval Auto, Eckerö Line, DPD, Bolt, Scania ja Rail Baltica. Kaasati ka kliimaministeeriumi ametnikke.
Teekaardi koostajad
Rohetiigri transpordi teekaardi eesmärk on näidata, milline on kõige mõistlikum CO2 vähendamise viis Eesti transpordisektoris. Kõik transpordi teekaardi aruteludes osalenud organisatsioonid:
- Kütuste töögrupi juht Kalvi Nõu (Alexela), Neste, Eesti Õliühing, Eesti Biogaasi Assotsiatsioon.
- Maanteetranspordi reisijate ja liikuvuse töögrupi juht Kersten Kattai (Autoettevõtete Liit) ning Bolt, Reval Auto Esindused, Lux Express, Hansabuss, GoBus, Modern Mobility, Autode Müügi ja Teenindusettevõtete Eesti Liit (AMTEL), Tallinna Linnatransport, TalTech, Tallinna Ülikool.
- Maanteetranspordi kaubavedude töögrupi juht Kaur Sarv (Scania) ning DPD, Omniva, DB Schenker, Lajos, Alonewolf, Selver, DHL, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon (ELEA), Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA), Tallinna Tehnikakõrgkool, PROLOG.
- Meretranspordi töögrupi juht Guldar Kivro (TS Laevad, Eesti Laevaomanike Liit) ning Kihnu Veeteed, Alfons Hakans, Saarte Liinid, Tallink, Viking Line, Eckerö Line, DFDS, TalTech.
- Lennutranspordi töögrupi juht Kadi Jette Tamjärv (Tallinna Lennujaam) ning Nordica, XFly, SmartLynx, Diamond Sky, Lennuliiklusteenindus, Lennundusklaster, Lennuakadeemia, DHL Express, Ospentos.
- Raudteetranspordi töögrupi juht Kai Peet (Eesti Raudtee) ning Rail Baltic, Elron, Operail, GoRail, Edelaraudtee ja TalTech.
Seotud lood
Paar nädalat tagasi selgusid tänavused vastutustundlikud ettevõtted. Elisa ja Sorainen tõusid kahe aastaga pronkstasemelt kullale ja jagavad oma teekonda ESG vallas.
Kasvuhoonegaaside (KHG) heide jagatakse kolme mõjualasse. Kuidas heitmeid määratleda? Mis läheb enim segadust tekitava mõjuala 3 alla?
Inimkonnana seisame silmitsi radikaalsete ühiskondlike muutustega, mis ootavad meid lähiaastatel, kus tööviisid kõigis sektorites muutuvad põhjalikult, kirjutab Rohetiigri “Ehituse teekaart 2040“ kaasautor ning kinnisvara- ja juhtimisteenuste platvormi WHAT IF asutaja Maria Freimann.
Ajal, mil kogu ettevõtlusmaailm keskendub rohepöördele ja keskkonnasäästlikkusele, on muutunud ka Eesti ettevõtete suhtumine. Üha rohkem teadvustatakse, millise jälje jätame loodusele ning tulevastele põlvedele, seega vähendatakse kõikvõimalikke kahjusid meid ümbritsevale ja luuakse uusi variante, kuidas jätkusuutlikumalt tegutseda.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele