Marika Taal rahandusministeeriumist tõi välja kolm peamist kestlikkusaruandlusega seotud teemat, mis ettevõtjatele praegu küsimusi tekitavad.
- Marika Taali sõnul tuleb keskenduda suure mõjuga tegevustele, mitte pisitegevustele. Foto: rahandusministeerium
Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna nõuniku Marika Taali sõnul on kestlikkusaruanne vajalik selleks, et ettevõtted – eriti suuremad ja mõjukamad – muutuksid üha kestlikumaks. “Kõige olulisem on see, et need ettevõtted, kes on suured ja Eesti majanduses olulised, hindavad oma mõjusid ja riske ja saavad aru, kus nad peavad muutuma ja viivad siis selle oma äristrateegiasse ja ärimudelisse sisse,” ütles Taal.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Infortar avaldas esimese Euroopa standarditele vastava kestlikkusaruande. Kuidas ESG mõjusid määrati ning tegevusi ja eesmärke raporteeriti?
Harju Elektrile valmistasid eelmisel aastal taas enim muret tõrked tarneahelates, kuid klientide rahulolu püsis stabiilsena. Päikeseenergia kasutus on tõusuteel ja heitkogused languses. Esimest korda mõõdeti mõjuala 3 heitmeid.
Merko kasvuhoonegaaside heide vähenes aastaga 2%. Enamik heitmest pärineb materjalide kaevandamisest ja tootmisest, mis liigituvad mõjuala 3 alla, mida Merko aga veel ei hinda.
Taastuvenergia sektor on Balti riikides viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Heaks näiteks on augustis 2024 Leedus saavutatud rekord päikeseenergia katvuse kohta, mille osakaal elektritootmises ulatus 21,3%-ni kogu nõudlusest. ACC Distributioni rohelise energia üksuse juhi Martynas Pukinskase sõnul muutub taastuvenergia järjest olulisemaks osaks Leedu energiasüsteemis.