Eelmisel aastal registreeriti üle Euroopa rekordeid. Sageli tuli ette ränki torme ja ulatuslikke üleujutusi, mis tõid kaasa vähemalt 335 hukkunut ja puudutasid umbes 413 000 inimest.
Eelmine aasta oli kõige soojem üle maailma alates mõõtmise algusest, ületades esimest korda 1,5 kraadi piiri.
Kliimatingimustes esines kogu aasta vältel ebatavaline kontrast ida ja lääne vahel: kui idas valitsesid äärmiselt kuivad ja mõnikord rekordiliselt soojad olud, siis läänes oli soe, aga märjem.
Seotud lood
2024. aasta oli globaalselt kõige soojem aasta mõõtmisajaloos. See oli ka esimene aasta, mil maakera keskmine temperatuur ületas 1,5 °C piiri võrreldes tööstuseelse ajaga.
Keskkonnaagentuuri ülevaatest selgub, et 2024. aasta oli Eesti soojuse rekorditabelis 2. kohal. Päikest paistis rohkem ja sademeid oli vähem. Samas oli äikest palju rohkem.
Rahvusvaheline Kohus otsustab tänavu, millised on riikide kohustused kliimamuutuste ärahoidmisel. See tähendab ilmselt laialdasemaid piiranguid ettevõtetele ja suuremat vastutust juhtkonnale.
Konkurentsivõime parandamine on vajalik, kuid see ei tohi tulla looduse ega inimeste heaolu arvel. Keskkonnaregulatsioone nõrgendades teeme endale karuteene, kirjutavad Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Laura Vilbiks ja Eesti Rohelise Liikumise tegevjuht Marilin Eessalu.
Neste ärihommikul erinevad turuosalised kokku toonud vestluspaneel lahkas transpordimaastiku olevikku ja tulevikku. See puudutab paljusid, sest küsimus on korraga nii energiajulgeolekus, keskkonnaga arvestamises, ärilises jätkusuutlikkuses ja konkurentsivõimes kui ka regulatsioonide täitmises. Paljud lahendused on käegakatsutavad juba täna, kuid kasutuselevõtuks on tarvis ühtset arusaama nende mõjudest, õiglasemat maksustamist ja kindlaid seadusemuudatusi.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Kui palju raha on aruandlusele juba kulutatud?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele