Roheoskusi õpetatakse, aga mõtestamine jääb nõrgaks
Roheoskuste puhul pole fookus mitte õpetamisel, vaid õppimisel. Lõpuks väljendub roheoskus rohkem valikutes kui tegutsemises, kirjutab Võrumaa haridus- ja tehnoloogiakeskuse juht Eveli Kuklane.
Selline termin nagu roheoskus on Eesti kutsehariduses suhteliselt uus. Huvitav oli jälgida, kuidas rohemõte astus samm-sammult ÜRO säästva arengu eesmärkidest Euroopa ja Eesti kutsehariduse poliitikatesse ning sealt juba kutseõppeasutuste endi arengukavadesse ja õppekavadesse. Ta on kohal, aga tema tundmaõppimine võtab aega.
Kaks aastat tagasi sõitsime Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskuse (EWERSi) õpetajatega külastama uuenduslikke ettevõtteid ja asutusi Lõuna-Eestis, kelle lipukirjaks (ja sisuks) oli keskkonnaalane jätkusuutlikkus. Tol ajal oli roheoskus pisut nagu müütiline idee: kuulujärgi on olemas, aga defineerida keeruline. Ehkki külastasime erinevate valdkondade ettevõtteid, olime päeva lõpuks ikka mõnevõrra kimbatuses. Otseselt ei näinud me sel korral mitte ühtegi spetsiifilist tegevusoskust, mida kutseõppes juba ei õpetataks.
Seotud lood
Ehk tuleks muuta viisi, kuidas otsustamise juurde saadakse ja kuidas otsused otsustajate endi tulevikku mõjutavad, kirjutab Farištamo Eller arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
ESG regulatsioonide lihtsustamisega peab kaasas käima sõnum, et kestlikkus pole tähtsa teemana kuhugi kadunud. Tuleb mõista, et jätkusuutlik äri võrdubki äriga, kirjutab ESG platvormi Esgrid kaasasutaja Katrin Isotamm.
Rohepööre on praegu segane ja negatiivse varjundiga mõiste. Inimestele tuleb lihtsalt selgitada, mida rohepööre nende elus muudab. Ja sedagi mitte universaalsete sõnumitega.
Jutt, et keerulises julgeolekuolukorras tuleb puhta majanduse arengule pidurit tõmmata, tähendab lõppu Eesti majanduse konkurentsivõime arendamisele, leiavad Ivo Krustok ja Erik Moora.
ESG-st rääkides on keskkonnamõjude ja läbipaistva juhtimise tähtsus teada-tuntud.„Social“ ehk sotsiaalne mõõde keskendub eeskätt töötajatele ja nende heaolule. „Inimesed on iga organisatsiooni tuum,“ rõhutab MAAG Foodi personalidirektor Relika Rohtoja. „Jätkusuutlikkus ei tähenda üksnes loodusressursside säästlikku kasutamist, vaid ka tervete ja motiveeritud inimsuhete arendamist.“
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Kui palju raha on aruandlusele juba kulutatud?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele