Eesti tahab hakata kaevandama kõike, mida kaevandada tasub, riik teeniks iga aasta sadu miljoneid eurosid ning kaevanduste lähistel elavad inimesed saaksid talumistasu.
Eesti elanik viskab aastas ära keskmiselt ligi 14 kilogrammi rõiva- ja tekstiilijäätmeid. Korduskasutamine on küll aina populaarsem, aga langenud on tekstiili kvaliteet. Nüüd otsitakse probleemile lahendust.
Värske kliimaminister Yoko Alender (Reformierakond) jätkab ministeeriumi senist rada. Alenderi sõnul on tema ametiajal oodata bürokraatia vähenemist, taastuvenergia arendamist ja priskemaid hüvitisi erametsaomanikele. Ust ei sulge ta tuumajaama ega fosforiidi ees.
“Kliimakindla majanduse seaduse koostamine on üks suurimaid kaasamisprotsesse Eesti ajaloos,” seisab uhke lause kliimaministeeriumi lehel. Need, kes olid kaasatud, pole selle väitega sugugi nõus.
Euroopa Liidu jätkusuutlikkuse edendamise üks järgmisi suuremaid verstaposte, suurettevõtete hoolsuskohustuse direktiivi (CSDDD) rakendumine, lükkub selle aasta algul käivitatud administratiivkoormuse vähendamise projekti omnibus valguses suure tõenäosusega edasi ja seda koos muudatustega.