Energeetika debatt: elektrihinda kiiresti alla ei too
Elektrihinda saaks kiiresti alla tuua vaid otseselt sekkudes, pikemalt vaadates langetab hinda taastuvenergia eksportimine. Nii väheneb ka sõltuvus fossiilallikatest, rääkisid energeetikaeksperdid arutelul.
Energeetika paneelis osalesid (vasakult) Baltic Energy Partnersi juht Marko Allikson, Ignitise Eesti haru juht Timo Tatar, TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi professor Ivo Palu ja Enefit Greeni juhatuse liige Andres Maasing. Arutelu juhtis Gridraveni tegevjuht Georg Rute. Foto: Gridraven
Sõltumatu energiakaupleja Baltic Energy Partnersi juht Marko Allikson ütles arutelul, et kiireid lahendusi elektri tootmiskulude vähendamiseks ei ole. Tarbijatele saaks elektrihinda kiiresti alandada vaid otsese sekkumise läbi, kompenseerides kulusid muude vahenditega. Nii läheks aga vähem raha salvestusse ja paindlikkusse.
Keegi põlevkivielektrijaamu üleöö kinni ei pane, ütles Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson. Kui valitsus on teinud strateegilise otsuse lõpetada põlevkivi kasutamine energeetikasektoris täielikult aastaks 2040, ju siis on seal taga korralikud uuringud, leiab Simson.
“Potentsiaalne majanduslik mõju võib olla katastroofiline”
Eesti Energias on viimastel aastatel olnud suuri rikkumisi keskkonnanõuete täitmisega ning alt mindud tulevikutehingutega, riigifirma loodab, et olulist finantsmõju omaniku tehtud raportist ei tule. Raport ise nii roosiline ei ole.
Eesti ja meie naabermaade energiastrateegiates on mitmeid põhimõttelisi erinevusi, selgus Energia aastakonverentsil esinenud Alexela energiaportfelli juhi Kalvi Nõu ettekandest. Kalvi Nõu andis paar vihjet, mida tuleks teha, et energiamahukad suurtööstused enda juurde meelitada.
Maismaatuuleparkide rajamine on saanud Eestis hea hoo sisse. Sel teisipäeval toimunud Energia aastakonverentsil tuuleparkide hetkeseisust ülevaate teinud Cobalti vandeadvokaat Siim Vahtruse sõnul tähendab see arendajate jaoks tihedat külg-külje kõrval konkureerimist. Et parkide rajamise keerukas protsess kiiremaks ja sujuvamaks muuta, soovitab Veskus arendajatel teadlikult rohkem omavahelist koostööd teha.
Täna on mitmed toidutööstuse ettevõtted läinud komposiit- ehk segamaterjali kasutamiselt üle monomaterjalile. MAAG Foodi näitel vaatame, milliste investeeringute ja väljakutsetega peaks reaalsuses arvestama, kui toodete pakendamiseks kasutataks ainult monokomponentset plasti.