Euroopa on pärast külma sõja lõppu vähendanud kasvuhoonegaaside emissioone pea kolmandiku võrra. Keskkond ja õhk on muutunud puhtamaks, transport on üha enam elektrifitseeritud ehk ei tooda liikudes emissioone juurde ning ka selle elektri tootmine toimub üha rohkem rohelisel viisil.
SEB Balti osakonnas jätkusuutlikkust juhtiv Anders Larsson ütleb aga Äripäevale, et sisuliselt on Euroopa teinud kõigest pool rehkendust: “Me oleme end ajalooliselt lollitanud, et vähendame emissioone. Sest kui me lisame sinna oma poelettidel müüdava kauba, mida toodetakse valdavalt Hiinas, siis pole teekond üldse enam sama.”
12. veebruaril toimub suur ESG praktikute aastakonverents, kus praktikud ja eksperdid jagavad oma teadmisi ESGst ja kestlikkusaruandlusest. Kohal on tõeline raskekahurvägi erinevatest sektoritest.
Teist korda toimuval konverentsil lähme ESG teemadega süvitsi ja puudutame mõjuala 3 hindamist, kestlikkusaruandlust, töötajate kaasamist, majanduslikku kasu jpm.
Panga vaatest ning sotsiaalsest mõjust ja vastutustundlikust juhtimisest räägib Katri Link, Swedbank Eesti brändi, kommunikatsiooni ja jätkusuutlikkuse divisjoni juht.
Tutvu programmiga ja osta soodushinnaga pilet SIIT.
Teisisõnu oleme tõstnud räpasema osa oma majandusest lihtsalt piiride taha. Praeguses geopoliitilises olukorras, kus kerkivad kaubandustõkked ja väheneb ligipääs kriitilisele toormele, tuleb hakata otsima uusi importturge, rääkimata paljude asjade uuesti ise tegemisest. Tuleb ehitada tehaseid ja kaevandada maavarasid.
“Aga kui me teeme ise, peame seda ka paremini tegema.”
Paremini kui Hiinas või Indoneesias
Seotud lood
“Küsimus ei ole selles, kas rohepööret on vaja. Küsimus on selles, kuidas me seda teeme,” ütles vandeadvokaat ja endine õiguskantsler Allar Jõks saates “Äripäeva fookuses”.
SEB jätkusuutliku panganduse juht Tatjana Vakulenko leiab, et kliimapoliitikat vastustava Donald Trumpi poliitika võib anda Põhjamaade pankadele isegi konkurentsieelise.
Skandinaavia on kestlikkusteemades maailmas esirinnas, ent digiareng jääb neil aina enam ajale jalgu. Kestlikkus- ja digiareng käivad küll käsikäes, ent digitaliseerimisel on ka varjukülgi, nendib Rootsi tunnustatud professor.
Taanis on nii Danske Bank kui teised pensionifondid pannud taastuvenergia tootja Enefit Greeni musta nimekirja, sest ettevõte ei ole suutnud fossiilkütuseid maha raputada.
Tallinna Lennujaamal on ambitsioonikas eesmärk saavutada 2030. aastaks kliimaneutraalsus, kuigi tehnoloogiaid selleks veel pole. Kuidas seda kasumlikult teha, jagab saates “Juhtides tulevikku” Lennujaama finantsjuht ja juhatuse liige Anneli Turkin. Ta kummutab ka müüdi, et lennunduse jalajälg on väga suur.
Enimloetud
1
6
Viimased uudised
Mandri-Euroopaga ühendus püsib vaid ühel õhuliinil
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele