Füüsik ja ettevõtja Andi Hektor: fosforiidisõjas surma ei saa
Meie ühiskonnal on fosforiidisõja trauma. Aga trauma puhul me ju ei unista sellest, et tardume igipõlisesse ohvri rolli, kirjutab füüsik ja ettevõtja Andi Hektor.
Füüsik ja ettevõtja Andi Hektor kirjutab, et meil on valida Krimmi, Valgevene, Gruusia ja Moldova lõppmängu vahel. Foto: Liis Treimann
Viimasel paaril kümnendil on Eesti jõukus kiirelt kasvanud. Kas aga kasv on olnud piisav, et toime tulla olukorraga, kus kaitse- ja sotsiaalkulutused ühe töötava inimese kohta väga kiirelt paisuvad? Kas saaks abi kohalikust keskkonnaressursist, et sealt midagi näpistada keerulises olukorras?
Eesti tahab hakata kaevandama kõike, mida kaevandada tasub, riik teeniks iga aasta sadu miljoneid eurosid ning kaevanduste lähistel elavad inimesed saaksid talumistasu.
Samal ajal kui Eesti riik alustas fosforiidi testpuurimistega Lääne-Virumaal, sai Eestiski tegutsev keskkonnaettevõte Ragn-Sells loa ehitada Saksamaale tehas, kus hakatakse fosforit välja võtma reoveesetetest.
Elektrihinda saaks kiiresti alla tuua vaid otseselt sekkudes, pikemalt vaadates langetab hinda taastuvenergia eksportimine. Nii väheneb ka sõltuvus fossiilallikatest, rääkisid energeetikaeksperdid arutelul.
Riigikohus rahuldas energeetikaettevõtte Evecon hagi elektrituruseaduse muudatuse vastu ja kinnitas, et tagatisraha nõudmine elektrivõrguga liitumise eest on põhiseadusega vastuolus.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 16. detsembril toetuse ringmajanduse ärimudelite arendamiseks ja tööstussümbioosi loomiseks. Toetuse abil saab arendada ringselt valmistatud tooteid, leida biotoorainele ringseid kasutusviise, luua jagamislahendusi ja arendada paranduskeskuseid. Samuti antakse toetust tööstussümbioosi lahendusteks, kus ühe ettevõtte tootmise kõrvalsaaduseid kasutab teine ettevõte.