Ettevõtjaid üle maailma ootavad ees rangemad kliimapiirangud
Rahvusvaheline Kohus otsustab tänavu, millised on riikide kohustused kliimamuutuste ärahoidmisel. See tähendab ilmselt laialdasemaid piiranguid ettevõtetele ja suuremat vastutust juhtkonnale.
Okeaania saareriigi Vanuatu algatatud Rahvusvahelise Kohtuasja istungid toimusid detsembris 2024 ja kirjaliku seisukoha andsid 91 riiki. Eestit nende seas ei olnud, ometi on kohtu poolt tehtav nõuandev otsus meilegi väga oluline.
Seotud lood
Poliitilised otsused võivad muutuda, aga kliima soojenemise probleem olemuslikult ei muutu, kirjutab SEB jätkusuutliku panganduse juht Tatjana Vakulenko.
Kui ettevõte paneks kogu kestlikkusaruandlusele kuluva ressursi tegelikesse jätkusuutlikkuse tegevustesse, siis olekski maailm parem paik. Küsimus on selles, kuidas me teame, et ettevõte on midagi teinud, ütleb Grant Thornton Balticu vandeaudiitor Anni Vaiksaar.
Euroopa Liidu määrus seab pakenditele hulga uusi nõudeid. Milliseid täpsemalt ja mis on võimalikud tagajärjed, selgitab advokaadibüroo Cobalt kestlikkuse ja keskkonnaõiguse valdkonna juht Siim Vahtrus.
SEB uuringust selgub, et võrreldes Läti ja Leeduga on rohkematel Eesti suurettevõtetel loodud kliimakava. Aina enam ettevõtteid seda ka teevad. Esimene samm kliimakavas on süsiniku jalajälje mõõtmine.
“Peaksime igapäevaselt kasutatavaid asju paremini hoidma,” räägib saates “Juhtides tulevikku” tehnikaringlust korraldava GreenDice asutaja ja juht Argo Alaniit. “Elektroonikaseadmete tootmine on selline, mida ei lubataks enam Euroopas teha – keskkonnanõuded on meeletud ja me ei taluks näiteks elementide kaevandamist, see on ränk töö.“
Enimloetud
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele