Eesti vaatab, kuidas Läti ja Leedu koos edasi lähevad
Euroopa Liidu nõuded biokütustele karmistuvad. Lätil ja Leedul on head praktikad, millest Eesti peaks õppust võtma, kirjutab Baltpooli ärijuht Tomas Jorudas.
Euroopa Liidu nõuded kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks muutuvad rangemaks, mistõttu muutub biokütuse sertifitseerimine aktuaalseks isegi väikeasulate katlamajade jaoks.
Seotud lood
Nii kõrget elektritarbimist, nagu Elering paar aastat tagasi prognoosis, ei tule. Eestis on elektritarbimine paari aastaga hoopis langenud. Mis ootab lähiaastail ees energeetikas ja kuidas muutub elektri hind, selgitab professor Einari Kisel.
Segadusse aetud inimesed ei tee keskkonna huvides parimaid valikuid. Kestlikkus tuleb panna lihtsasse keelde, kirjutab Zero Waste Estonia tegevjuht Marianne Sepp.
Kliimaministeerium toob välja kuus viisi, kuidas plaanib sel aastal bürokraatiat vähendada ehk lubade väljastamist ja keskkonnamõju hindamist kiirendada.
Teaduspõhiste kliimaeesmärkide algatus SBTi plaanib sel aastal välja anda uue standardi, enne teist poolaastat seda aga oodata pole. Enim vaidlusi tekitab süsinikukrediitide kasutamine.
Kütuste hinda hakkavad lähiaastatel kergitama lisaks juba kavandatud “aktsiisiredelile” uued maksud (CO2 aktsiis) ja biokütuste osakaalu karmimad nõuded. Mida uuendused endaga täpsemalt kaasa toovad ja milleks tuleb valmis olla?
Enimloetud
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele