Audiitori tootsilik nõu: tehke ära kas või pool ESG auditist
Viimane aeg on alustada 2025. aasta kohta raporteerijatel kestlikkusaruandega. Tänagi alustades on ettevõtja jäänud veidi hiljaks. “See ei tähenda, et aruandest võiks täitsa loobuda. Tasub pingutada ja teha ära kas või pool aruandest,” rääkis Grant Thornton Balticu partner ja audiitorteenuste valdkonna juht Mart Nõmper.
Kui aruanne pole täiesti korrektne, siis audiitor aitab, sõnas Mart Nõmper. “Seda ei saa jätta tegemata, sest siis ei ole võimalik esitada tervet aastaaruannetki ära, millel on päris olulised tagajärjed,” rääkis Nõmper.
12. veebruaril toimub suur ESG praktikute aastakonverents, kus praktikud ja eksperdid jagavad oma teadmisi ESGst ja kestlikkusaruandlusest. Kohal on tõeline raskekahurvägi erinevatest sektoritest.
Teist korda toimuval konverentsil lähme ESG teemadega süvitsi ja puudutame muu hulgas kestlikkusaruande koostamist ja auditeerimist, mõjuala 3 hindamist ja mõjude juhtimist, töötajate kaasamist, majanduslikku kasu jpm.
Audiitorite vaadet avab konverentsil Siim Kannistu KPMGst.
Tutvu programmiga ja osta soodushinnaga pilet SIIT.
Kõige esimene ja olulisem teema, millest peaks asi algama, on kahese olulisuse hindamine, rääkis Grant Thornton Balticu partner ja auditijuht Anni Vaiksaar.
Kahese olulisuse hindamine on protsess, milles kaasatakse kõiki ettevõtte inimesi ja juhtkonda koos välispoolega. “See on suur väärtusahel: mis tuleb sinu ettevõttesse, kust sa tarnid, kuhu lõpuks oma toote või teenuse edasi müüd, kes on sinu kliendid ja kuidas nemad käituvad,” rääkis Vaiksaar.
Seotud lood
TKM Grupp on börsiettevõttena üks esimestest, kes esitab kestlikkusaruande. Mõne nädala pärast on tähtaeg. Ressurssi selle valmimiseks on kulunud tohutult ja kõik pole sujunud nii, nagu peaks.
Vale on arusaam, et küll see raamatupidaja või finantstiim teeb ESG auditi ära, rääkis Grant Thornton Balticu partner ja audiitorteenuste valdkonna juht Mart Nõmper. Kui aga ESG-audit jääbki tegemata, siis järgneb oluline tagajärg.
Kui 2024 oli kestlikkusteemade teadlikkuse kasvu aasta, siis 2025 toob kaasa reaalsed kohustused: vastavalt üle võetud Euroopa Liidu direktiivile peavad ettevõtted hakkama koostama detailseid ESG aruandeid.
“Küsimus ei ole selles, kas rohepööret on vaja. Küsimus on selles, kuidas me seda teeme,” ütles vandeadvokaat ja endine õiguskantsler Allar Jõks saates “Äripäeva fookuses”.
“Peaksime igapäevaselt kasutatavaid asju paremini hoidma,” räägib saates “Juhtides tulevikku” tehnikaringlust korraldava GreenDice asutaja ja juht Argo Alaniit. “Elektroonikaseadmete tootmine on selline, mida ei lubataks enam Euroopas teha – keskkonnanõuded on meeletud ja me ei taluks näiteks elementide kaevandamist, see on ränk töö.“
Enimloetud
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele