Mihkel Tamm: ESG bürokraatia tekitab asjatut vastumeelsust
ESG vajab uut fookust, et ettevõtted ei keskenduks üksnes aruandlusele, vaid sellele, mis tegelikult loeb, kirjutab Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Mihkel Tamm.
Tänapäeva maailmas on üksikud universaalselt kokku lepitud alustalad. Neist kaks, milles maailma riigid on siiani ühiselt kokku leppinud, on raha ja Pariisi kliimakokkulepe. Üks toetab majandust, teine ühendab rahvaid kestliku tuleviku nimel. Need ei ole vastandlikud, vaid täiendavad jõud, mis võimaldavad ühiskonna terviklikku arengut.
Seotud lood
Kellele on ESG aruannet vaja, küsib endine õiguskantsler Allar Jõks. Igatahes mitte tarbijale, arvab ta.
Kliimaministeerium toob välja kuus viisi, kuidas plaanib sel aastal bürokraatiat vähendada ehk lubade väljastamist ja keskkonnamõju hindamist kiirendada.
Segadusse aetud inimesed ei tee keskkonna huvides parimaid valikuid. Kestlikkus tuleb panna lihtsasse keelde, kirjutab Zero Waste Estonia tegevjuht Marianne Sepp.
Kui ettevõte paneks kogu kestlikkusaruandlusele kuluva ressursi tegelikesse jätkusuutlikkuse tegevustesse, siis olekski maailm parem paik. Küsimus on selles, kuidas me teame, et ettevõte on midagi teinud, ütleb Grant Thornton Balticu vandeaudiitor Anni Vaiksaar.
ESG-st rääkides on keskkonnamõjude ja läbipaistva juhtimise tähtsus teada-tuntud.„Social“ ehk sotsiaalne mõõde keskendub eeskätt töötajatele ja nende heaolule. „Inimesed on iga organisatsiooni tuum,“ rõhutab MAAG Foodi personalidirektor Relika Rohtoja. „Jätkusuutlikkus ei tähenda üksnes loodusressursside säästlikku kasutamist, vaid ka tervete ja motiveeritud inimsuhete arendamist.“
Enimloetud
1
4
Kui palju raha on aruandlusele juba kulutatud?
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele