Maaülikool: kliimaseadus seab metsandusele ainult kohustusi, aga juhiseid napib

Alexela juht Marti Hääl ja Eveconi juht Karl Kull tahavad kliimaseaduse eelnõus näha selgemat rollide ja vastutuse jaotust. Nad rõhutavad, et esmatähtis peab olema inimeste heaolu, mitte pelgalt heitkoguste vähendamine.

“Kliimakindla majanduse seaduse koostamine on üks suurimaid kaasamisprotsesse Eesti ajaloos,” seisab uhke lause kliimaministeeriumi lehel. Need, kes olid kaasatud, pole selle väitega sugugi nõus.

30 aastat tagasi oli aeg teha õigeid panuseid ning ka siis öeldi Eestis, et “ei saa”. Saab küll ja saab käsikäes kliimaseadusega, mis seab tunduvalt kõrgemad eesmärgid, kirjutab tehnoloogiaettevõtja, Eestimaa Looduse Fondi nõukogu esimees Jüri Kaljundi.

Metsa- ja puidutööstuse liit on seisukohal, et kliimaseadus ei toeta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ning lükkab kolmandat aastat languses oleva majanduse veelgi kiiremale allakäigule.

Kestlikkuse teemadega läbimõeldult tegutsema asudes on oluline mõista, et kestlikkusaruanne on sel teekonnal vaid üks osa, millele peab samas eelnema põhjalik eeltöö. Alguses on kõige keerukam õige fookuse leidmine ja inimeste kaasamine. Oluline on integreerida jätkusuutlikkuse teemad igapäevasesse äritegevusse ja strateegiasse laiemalt ning selleks on tähtis juhi roll ja kaasatus, räägib nõustamisagentuuri Vesta Consultingi jätkusuutliku ettevõtluse juht Elvyra Mikšytė.