Marti Hääl ja Karl Kull: kliimaseaduses on rollid ja vastutus täiesti puudu
Kliimaseaduse eelnõus ja seletuskirjas on seatud hulk eesmärke energeetikale, mis on kõige saastavam sektor Eestis. Suur rõhk on mõistagi taastuvenergial: 2030. aastaks peaks pärinema 100% elektritarbimisest taastuvatest allikatest.
Ehituslikult ja tehniliselt on see tehtav, aga täna pole turudisain selleks valmis ja investeerimisotsused piisavalt kaugel, tõdes Alexela juht Marti Hääl saates "Rohepöörde praktikud".
Nii Hääl kui Eveconi juht Karl Kull tahavad kliimaseaduse eelnõus täpsemalt näha, kuidas on rollid ja vastutus kliimaeesmärkide täitmiseks jagatud. "Selgus, kuidas me hakkame asju tegema, ja rollide jaotus on jätkuvalt kõige tähtsam," märkis Kull.
Hääl nentis samuti, et seaduseelnõu ei anna kindlustunnet, kuid see ei paistnud tema sõnul olevat ka eesmärk. “Ainus asi, mis viiks jõuliste sammudega edasi, oleks selge ühiskondlik kokkulepe, kellel on milline roll, kes võtab millised kohustused, mis on kitsaskohad ja kuidas me need lahendame. Siis igaüks vastutab oma rolli elluviimise eest,” ütles Hääl.
Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et aastani 2040 peaks riigi investeeringute maht olema 3 miljardit eurot ja erasektori investeeringute maht 11 miljardit eurot, et täita kliimaeesmärke. Need investeeringute mahud on Hääle ja Kulli sõnul kõvasti alahinnatud.
“Need on mingid suvalised numbrid,” märkis Hääl. Tema sõnutsi ei peaks seadusesse investeeringute mahtu kirja panemagi.
Küsimuse peale, kas avaliku ja erasektori investeeringute mahu suhe on õiglane, vastas Kull, et seda suhet ei ole mõtet taga ajada. “See raha on nagunii varsti otsas, mis sinna [seaduseelnõusse] kirja pandud on. See suhe lendas aknast välja, nagunii on vaja rohkem investeerida,” ütles ta. Tema sõnul kuluks 3 miljardit eurot üksnes jaotusvõrgu ja taristu arendamiseks.
Kull ja Hääl rõhutavad, et emissioonide vähendamise ja investeeringute mahu paikapanemise asemel tuleb keskenduda eelkõige sellele, et Eesti inimeste elu läheks paremaks. Sotsiaalmajanduslikke mõjusid pole seaduseelnõus Kulli sõnul käsitletudki.
“Kliimaseaduse või mistahes muu regulatsiooni, mille mõte on esile kutsuda mingi muutus, suur eesmärk peaks olema tegelikult see, kuidas elu läheks Eestis paremaks. Seal ei ole võrdusmärki kasvuhoonegaaside vähendamisega,” lausus Hääl.
Saates räägitakse veel gaasielektrijaamade ehitamisest ja üleminekust taastuvatele kütustele ning Eesti elektrimiksist. Saadet juhib Karmen Laur.
Seotud lood
Lepasepp: kliimaseadus on nagu alkoholisõltlase jutt
Sunly käib välja kolm ettepanekut, kuidas kliimaseaduse eelnõu ja seletuskirja täiendada. Need puudutavad maismaatuuleparke, elektrifitseerimist ja riigihankeid.
Peagi ametist lahkuv riigisekretär Taimar Peterkop teatas, et kõlastab kliimaseaduse vaid siis, kui arvestatakse tema välja toodud märkustega, mida on hulgi. Eelnõus puudub põhjendus, miks on Eesti eesmärgid madalamad ELi omadest, märgib Peterkop.
Eesti Energia näeb ebakõlasid kliimaseaduse ja Euroopa Liidu kliimaeesmärkide vahel. Kuigi põlevkiviõlitööstuse heide saab 2040. aastani kasvada, võib sektor Eesti Energia arvates lakata enne olemast.
“Kliimakindla majanduse seaduse koostamine on üks suurimaid kaasamisprotsesse Eesti ajaloos,” seisab uhke lause kliimaministeeriumi lehel. Need, kes olid kaasatud, pole selle väitega sugugi nõus.
Ajal, mil kogu ettevõtlusmaailm keskendub rohepöördele ja keskkonnasäästlikkusele, on muutunud ka Eesti ettevõtete suhtumine. Üha rohkem teadvustatakse, millise jälje jätame loodusele ning tulevastele põlvedele, seega vähendatakse kõikvõimalikke kahjusid meid ümbritsevale ja luuakse uusi variante, kuidas jätkusuutlikumalt tegutseda.
Enimloetud
Viimased uudised
Ka ESG on tarneahela risk
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele