Eesti suur võimalus: rohepöördest edasi
Kliimaidud: kümne aasta pärast peab iga toote jalajälge teadma
Eesti kliimasektori idufirmade Arbonics ja Esgrid esindajad näevad, et liigume suunas, kus ettevõtja peab iga toote jalajälge teadma. See, kes saastab, peaks maksma rohkem.
“Ma arvan, et kümne aasta pärast on iga toote kohta võimalik näha täpselt, mis selle jalajälg on. Tõenäoliselt peavad kõik tootjad oma jalajälje kümne aasta pärast Euroopas katma. See muutub standardiks. Tee sinna saab olema väga valuline,” ütles Arbonicsi asutaja Kristjan Lepik saates “Ükssarvikute kasvulava”.
Esgridi kaasasutaja Oksana Tolmatšova sõnul peaksid keskkonnasektoris töötavad start-up’id koos töötama, et tekiks üks koht, kust ettevõtted leiaksid vajalikud lahendused oma jalajälje vähendamiseks. Nii avaldub ka äritegevuse tegelik mõju. “Ilmselt on möödas see aeg, kus saad impact-lipuga lehvitades investeeringuid kaasata. On vaja väga selget selgitust, mismoodi sa impact’i [mõju] lood,” ütles ta.
Tolmatšova ja Lepik tõdesid, et kliima- ja keskkonnateemad on tihti laetud. “Meil on kaks leeri riigis. On olemas ettevõtjad, kes ütlevad, et ESG on saatanast ja pärsib kasvu, ja teised, kes saavad aru, et ESG on sisuline asi ja tuleviku ärimudel,” rääkis ta.
Lepik märkis, et vastuseisu aitaks vähendada hinnastamine. “See, kes teeb head, saab tulu, ja see, kes ei tee head, peab seda maksma,” lausus ta, lisades, et pankades on seda tendentsi juba näha.
Lisaks kutsuvad nad üles mõtlema välja alternatiivset sõna “rohepöörde” asemele. Inglise keeles on see sõna decarbonisation, kuid dekarboniseerimine ei kõla hästi. “Me peame leidma mitte ainult definitsiooni, vaid ka sisu, et ka lipsuga suurte ettevõtete juhid tunneksid end mugavalt,” ütles Tolmatšova. Lepik lisas, et sisuliselt räägime ärist, mis peab muutuma roheliseks.
Saadet juhib Tarmo Virki.
Eestis on kliima- ja fintech-sektorit ühendavaid idufirmasid inimese kohta kõige rohkem maailmas ja isegi absoluutarvult oleme selles sektoris 13. kohal, edestades suuremaid start-up-riike nagu Soome, Iisrael, Iirimaa, Brasiilia ja Lõuna-Korea, leidis hiljutine Tenity VC uuring.
Seotud lood
Värske climate fintech uuring
Värskest uuringust selgub, et Eesti keskkonnaalased finantstehnoloogia ettevõtted on maailmas esirinnas. Samas on turul näha ESG lahenduste küllastumist.
Esimene Baltikumi ESG juhtide uuring keskendus ameti rollile, ülesannetele, väljakutsetele ja juhi taustale. Selgus, et lausa 40% ESG juhtidest vastutab korraga mitme valdkonna eest.
Eestlased on kaasa läinud äriga, mis võib keskkonnale rohkem kahju kui kasu teha, kirjutab Äripäev.
Detsembris loodud ja kiirelt kasvav andmeala idufirma Esgrid kaasas Eesti investoreilt pool miljonit eurot.
Ettevõtete teadlikkus keskkonnaga kooskõlas tegutsemisest on jõudsalt kasvanud ning suuremad organisatsioonid on alustanud juba kestlikkuse aruannetega. Ettevõtte peamised ESG mõjud ja riskid peituvad aga tema väärtusahelas – tarnijad ja teised, kes toote või teenuse loomise protsessis on osalised.
Enimloetud
1
2
5
Viimased uudised
Üleskutse: aita leida parem sõna “rohepöörde” asemele!
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele