Praegu ei taha suured energiaettevõtted väga täpselt öelda, kui suures mahus on nad valmis investeerima Eesti maismaa tuuleparkidesse. Miljardini võib investeering ettevõtte puhul küündida küll, tõdeb Enefit Greeni tegevjuht Juhan Aguraiuja, aga seda vaid teatud tingimustel.
- Endine minister ja nüüd erasektoris Utilitas Windi juhtiv Rene Tammist Saarde tuulepargi avamisel 2023. aastal. Foto: Andras Kralla
Nii Aguraiuja kui ka Utilitas Windi juhatuse esimees Rene Tammist rõhutavad saates "Energiatund", et turutingimustel praegu suuri energiainvesteeringuid ei tehta.
Ettevõtted soovivad, et riiklikud hinnavahe lepingulahendused poleks piiratud täiendava klausliga, mille kohaselt katab riik küll energiafirmale küsitud hinnagarantii ja turuhinna vahe, kuid seda maksimaalselt 20 eurot megavatt-tunni kohta.
See pole aga ettevõtete jaoks piisav ning Rene Tammiste sõnul peaks hinnagarantii olema ilma täiendavate piiranguteta, sest vastasel juhul nad ei saa pankadest laenu. "Projektid, mida arendame, peavad olema pangakõlbulikud. Me kõik läheme lõpuks arendajatena panka ja küsime, kas oleks võimalik mõistlikel tingimustel laenu saada," rääkis Tammist.
"Kindlus avaldub praegu kas riiklike garantiide või pikaaegsete müügilepingutega," rääkis Juhan Aguraiuja ja lisas, et Enefit Green on praegu pikaaegsete müügilepingute vastu rajanud palju tuuleparke ilma riigi toetusteta. "Oleme näinud ka aga nende negatiivseid pooli," märkis ta. Kuna praegu on fikseeritud hinnaga lepinguid saada vähe, peaks Aguraiuja sõnul tulema riigilt investeeringute saamiseks teised selged garantiid.
Saate esimeses pooles kõlas ka intervjuu kliimaministeeriumi taastuvenergia valdkonnajuhi Karlis Goldsteiniga, mille järel olid teemaks detailplaneeringud, nende venimine ja koostöö kohalike omavalitsutega.
Saate teine pool tõi lauda investeeringute mahud, riiklikud hinnagarantiid, aga ka elektrivõrgu probleemid ja riigikaitse küsimused. Saatejuht on Lauri Leet.
Energiafirmad investeeriks tuuleparkidesse miljardi. Diil seisab riigi taga
Seotud lood
Elektrihinda saaks kiiresti alla tuua vaid otseselt sekkudes, pikemalt vaadates langetab hinda taastuvenergia eksportimine. Nii väheneb ka sõltuvus fossiilallikatest, rääkisid energeetikaeksperdid arutelul.
Veebruari alguses toimuv Mandri-Euroopa sagedusalaga ühinemine tähendab olulist muutust elektrisüsteemis, kus Balti riigid hakkavad süsteemi toimimiseks vajalikku sagedust täies mahus ise kontrollima. Elering andis ülevaate sünkroniseerimise suurprojekti edenemisest.
Riigikohus rahuldas energeetikaettevõtte Evecon hagi elektrituruseaduse muudatuse vastu ja kinnitas, et tagatisraha nõudmine elektrivõrguga liitumise eest on põhiseadusega vastuolus.
Maismaatuuleparkide rajamine on saanud Eestis hea hoo sisse. Sel teisipäeval toimunud Energia aastakonverentsil tuuleparkide hetkeseisust ülevaate teinud Cobalti vandeadvokaat Siim Vahtruse sõnul tähendab see arendajate jaoks tihedat külg-külje kõrval konkureerimist. Et parkide rajamise keerukas protsess kiiremaks ja sujuvamaks muuta, soovitab Veskus arendajatel teadlikult rohkem omavahelist koostööd teha.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 16. detsembril toetuse ringmajanduse ärimudelite arendamiseks ja tööstussümbioosi loomiseks. Toetuse abil saab arendada ringselt valmistatud tooteid, leida biotoorainele ringseid kasutusviise, luua jagamislahendusi ja arendada paranduskeskuseid. Samuti antakse toetust tööstussümbioosi lahendusteks, kus ühe ettevõtte tootmise kõrvalsaaduseid kasutab teine ettevõte.