- ST
Neste – võideldes segaduse kiuste kliimakindla majanduse eest
Neste on maailma suurim taastuvatest toorainetest kütuste ja polümeeride tootja ning keemiatööstuse lahenduste pakkuja ning ühtlasi üks paljudest organisatsioonidest, mis osalevad kliimakindla majanduse seaduse välja töötamises. Neste Eesti AS-i juhatuse liige Ülle Tamme selgitab Neste visiooni ja põhimõtteid seoses kliima ja jätkusuutlikkusega.
Algne elevus on asendunud segadusega
Tamme ütleb, et kliimakindla majanduse seaduse väljatöötamise alguses oli nende peamine emotsioon elevus. Neste toetab ühiskondlikke hoiakuid ja algatusi, mis aitavad saavutada kliimaeesmärke ja võidelda kliimamuutustega.
Elevus on nüüdseks asendunud segadusega. Töö käigus on selgunud, et otsuste tagamaad on sageli põhjendamata ja esineb palju ebamäärasust. Esitatud andmed ning järeldused võiksid viidata/peaksid viitama algallikatele ning kasutatud analüüsidele, uuringutele. Sisendi andjate ja käitlejate rohkuse tõttu on läbipaistvus aga kriitilise tähtsusega.
Nii riigiasutustes kui avalikkuses liigub väga palju teadmatust, kallutatud nägemusi, eelarvamusi ja lausa valeinfot, mistõttu on oluline, et riigi tellitavad mõjuanalüüsid ei taastoodaks seda. Tamme sõnab: “Neste ei karda oma ettepanekuid põhjendada ja kaitsta. Me kardame valeinfot, mis ei jõua meieni, ja mida ei saa seetõttu korrigeerida. Samuti on murekohaks valedel või kontrollimata eeldustel põhinevad analüüsid.”
Algusfaasis jäi mulje, et koostatav kliimaseadus peaks olema horisontaalseks raamistikuks Eesti arengu mõtestamiseks läbi kliimaeesmärkide ning keskkonnahoiu, millest lähtuvalt saavad uuendatud ka teiste valdkondade, teiste ministeeriumide haldusalas olevad arengukavad, seadused, siis tänaseks see enam nii selge ei ole. Pigem on tekkinud arusaam, et kliimaseadus jääb kiivalt kliimaministeeriumi haldusalasse. Küll tekib siis küsimus, et mida riik tegelikult muuta tahab või kuhu sammuda?
Kas lähtuda keskkonnast või majandusest?
Teadupoolest on Eesti ühinenud Pariisi kliimaleppega, mille raames on globaalne kohustus hoida temperatuuri tõusu tugevalt alla 2 kraadi ning püüda hoida seda 1,5 kraadi piires. Seaduse väljatöötamise algetappides lähtuti 1,5-kraadise temperatuuritõusu piirist, kuid nüüd on liigutud 2 kraadi juurde. See näitab, et fookus on keskkonnahoiult liikunud majanduse peale. Paljud ettevõtted ja asutused on seetõttu nördimust avaldanud.
Tamme sõnul on temperatuuritõusu piiri nihutamine toonud kaasa segadust ja pole päris lõpuni selge, miks Eesti eesmärki muudeti. On tekkinud arusaamatusi, mis valdkonnas – transport, metsandus või muu – eesmärke ja kvoote peaks täitma, et soovitud temperatuuritõusu piires püsida. Praeguse seisukoha järgi ei ole transpordisektoris kavas täita EL-is kokkulepitud 2030. aasta eesmärke – plaan on neid hoopiski alatäita ja teha rohkem ära metsanduses, laiemalt LULUCF-sektoris.
Tamme leiab, et majanduslikus mõttes tuleks vähem juurelda selle üle, millisesse kohalikku algatusse maksumaksja raha suunata. Rohkem tuleks kulutada aega ja energiat analüüsimaks, kuidas kasvuhoonegaaside heidet võimalikult kulutõhusalt vähendada ning seeläbi energiahindu võimalikult madalal hoida. Seejuures tuleb seada fookuse jätkusuutlikele energiaallikatele, sealhulgas rohekütusele. See võimaldaks üldist temperatuuritõusu pidurdada. Tänu praegu kehtivatele normidele aga fossiilkütuste kasutamine ajas kasvab. Lobitööd on palju ning on näha, et igaüks seisab enda seisukohtade eest. “Otsused peaksid olema aga teadus-, mitte sisetundepõhised,” leiab Tamme.
Põlevkivi kasutuslubade pikenemine ei ole Neste kontserni strateegiat muutnud, sest keskendudes taastuvatest toorainetest valmistatud kütusele, ei mõjuta neid otseselt kohaliku põlevkiviga seotud otsused. Küll aga loodab Tamme, et põlevkiviga seotud tasude tõus parandab konkurentsiolukorda energeetikasektoris – et fookuses oleks tooraine keskkonnamõju, mitte majandustulemused.
HVO – uue põlvkonna rohekütus kliimaeesmärkide täitmisel
Tamme on seisukohal, et üksikute taastuvkütuste kõrgemalt maksustamine ei ole põhjendatud. Rohediisli (HVO) aktsiis on hetkel sama mis fossiilkütustel ja ühtlasi 10 korda kõrgem kui fossiilsel maagaasil ning 3 korda kõrgem kui mootorivedalgaasil (LPG-l). Transpordisektoris on HVO aga suurepärane valik kliimaeesmärkide täitmisel, vähendades CO2 heidet. Seega peaks HVO olema võimalikult atraktiivne valik, mida ei tohiks tõrjuda tavapärasest kõrgema aktsiisi tõttu.
Mis on HVO?
HVO (Hydrotreated Vegetable Oil) on mitmesugustest säästvalt toodetud taastuvtoorainest diislikütuse liik ja fossiilse diislikütuse keemiline koopia, kuid ilma väävli, hapniku ja aromaatsete ühenditeta.
HVO-d võiksid eelistada nii ettevõtted kui ka tavatarbijad, aidates sellega kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele. Kuigi Nestel on mitmeid partnerettevõtteid, kes HVO-d juba kasutavad, on tavatarbijate seas HVO eelistajaid vähemuses – need on missioonitundega inimesed, kellel on tugevad keskkonnahoidlikud väärtused. Suurem üldsus pole aga sageli HVO-st isegi kuulnud – isegi need, kes muidu teevad igapäevaselt erinevaid keskkonnateadlikke tarbimisotsuseid. HVO-l on mitmeid kasulikke omadusi:
- HVO-d võib kasutada kõigis diiselmootorites puhtalt (HVO100) või seguna 0–100%, see ei vaja kütuse transportimise ja tankimise mõttes uut taristut ega ka uut sõidukit. Toiduainetööstuses jäätmena üle jääv loomne rasv ja kasutatud toiduõli, samuti taimeõlide töötlemisel tekkivad erinevad jäätmed ja jäägid moodustavad Neste kasutatud jäätmete ja jääkide toorainekategooria esikolmiku.
- HVO on täiesti erinev esimese põlvkonna biodiislikütusest (FAME), mida Eesti turul täna enam ei ole.
- HVO vastab 100% Euroopa Liidu säästlikkuse kriteeriumidele ja vähendab CO2 heidet keskmiselt 90%.
- Globaalne HVO tootmine jõuab 2025. aastaks 30 miljoni tonnini ning seda toodetakse paljudes riikides Euroopast USA-ni.
- HVO teeb tavadiislile silmad ette säilivus-, külma- ja töökindluse näitajate poolest. Eesti Maaülikooli mootorilaboris on hiljuti läbi viidud ka suuremahuline kütuseid võrdlev uuring, mille järeldustega on tarbijatel hea tutvuda: https://mi.emu.ee/userfiles/instituudid/mi/instituudid/mi_bt/Lu%CC%88hiu%CC%88levaade_2023_november_2024.pdf
- Neste MY https://www.neste.ee/ee/nestemy on Neste rafineerimistehastes toodetud HVO-tüüpi taastuvtoorainetest diislikütus, mille tootmisel kasutatud Neste patenteeritud NEXBTL-tehnoloogiat ning kontrollitud tooaraine baasi. Eestis on see müügil 28 tanklas.
Mitmed Eesti ja Baltikumi ettevõtted tarbivad HVO-d
Neste üks suurim HVO äriklient on Tallinna Lennujaam, millega on neil Tamme sõnul suurepärane koostöö. Lisaks paljude teiste partnerite seast võib välja tuua näiteks järgmised ettevõtted: Trektal, Verston, Selver ja Hesburger.
Tavatarbijate seas on HVO-l veel pikk tee käia
Valdav enamus tarbijaid mõtleb ja käitub vastavalt rahakotile – miks ta peaks valima taastuvkütuse, kui see on maksustatud sama kõrgelt või kordades kõrgemalt kui fossiilsed kütused? Puhtam kütus ei ole odavam kui fossiilne kütus – seega igasugune maksustamine loeb, kui on soov, et tarbija teeks keskkonnahoidliku valiku.
Tamme sõnul ei ole praeguseks hetkeks Eesti transpordisektoris saavutatu piisav. Näiteks kehtib hetkel biokütuste segamise kohustus (VKS), kus tarbijale ei anta mingit valikut. HVO-d tarbivad missioonitundega entusiastid, kes ostavad rohekütust hoolimata selle kõrgemast hinnast, mis toob riigile rohkem aktsiisitulu kui fossiilkütused.
Ambitsioonikad eesmärgid: süsinikneutraalne ja looduspositiivne väärtusahel
Neste seab jätkusuutlikkusele kõrged standardid. Eesmärki panustades juhindub Neste jätkusuutlikkuse visioonist, milles ettevõte on seadnud sihid kliima, bioloogilise mitmekesisuse, inimõiguste, aga ka tarneahela ja tooraine poole – need kõik on omavahel seotud. Koos partneritega on Neste seadnud süsinikuneutraalse ja looduspositiivse väärtusahela eesmärgi aastaks 2040.
2023. aastal aitasid Neste taastuvad tooted oma klientidel vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 11,0 miljoni tonni võrra. Lisainfo: www.neste.com/investors/financials/annual-report
Neste – jätkusuutlik mitte ainult keskkonnavaldkonnas, vaid ka mujal
Neste järgib kõiki ESG-põhimõtteid. Korporatsioon keskendub üheksale ÜRO säästva arengu eesmärgile ja kasutab SDG kompassi, et suunata jõupingutusi õigetes valdkondades.
Tarnijate valikul arvestatakse inimõigusi, bioloogilist mitmekesisust ja kliimaeesmärke, tehes koostööd ainult eetiliste ja jätkusuutlike partneritega.
Inimeste heaolu valdkonnas püüdleb Neste õiglasema ja kaasavama väärtusahela poole, parandades töötajate elatustaset ja suurendades laste juurdepääsu haridusele. Luuakse töökohti ja -keskkondi, mis austavad inimõigusi ja edendavad kaasavat ühiskonda.
Liider, kes on eeskujuks kliimakindla majanduse poole püüdlemisel
Neste on jätkusuutlikkuse valdkonna liider, võideldes kliimaeesmärkide täitmise nimel ja seistes selle eest, et kliimaga seotud otsused oleksid läbipaistvad ning võtaksid optimaalselt arvesse erinevate sektorite ning ühiskonnagruppide huve. Kliimaga seotud otsused mõjutavad meid juba täna ja praegu ning Tamme paneb inimestele käe südamele, et otsuseid tuleb teha ausatel ja teaduspõhistel alustel, arvestades lisaks majandustulemustele ka keskkonna- ning jätkusuutlikkuse aspekte.
Seotud lood
Toidutootjatele kõlab tuttavalt, kui mõni valdkonnaväline inimene küsib: “Aga miks te ei pakenda tooteid paberist karpi? Lihtsalt vahetage plastmass millegi muu vastu.” Seda ei saa pahaks panna, sest inimesed, kes ei puutu igapäevaselt suurtootmise, pakkeliinide, nende varuosade ja erinevate materjalide sobitamisega kokku, ei tea ega peagi teadma, kui keerukas protsess on pakkematerjali vahetamine. MAAG Foodi tootearendus- ja turundusdirektor Janne Laik-Lõhmus ja ostudirektor Irja Torstenberg avavad pakendite keerukat maailma läbi lihatööstuse prisma.
Enimloetud
2
Paneelis Lepp, Veskimägi, Velve, Ruusalepp, Arras
Viimased uudised
Kestlikkusuudiste lugejale sooduskood!
Üritused
Hetkel kuum
Mida tähendavad CSRD, ESRS, IRO, SDG?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele