Väärtusahela juhtimine aitab ennetada ESG riske ja mainekahju

Nõustamisagentuuri Sustinere asutaja ja partner Marko Siller tõdeb, et kestlikkuse vabatahtliku aruandluse ja tegevuse asemele on tulnud nüüd rohkem süsteemsust. “Turu osalised nõuavad tõestust, et kõik oleks läbipaistev ja tegemist oleks sisuliste tegevustega, mitte rohepesuga. Kestlikkusaruandlus annab kindla formaadi ja läbimõtestatud lähenemise neile teemadele, mida ootab täna turg,” avas ta.

Üks läbivaid teemasid ettevõtte juhtimisel on Silleri sõnul väärtusahela ülesus, sest tootmise ja teenuse pakkumise mõjude kujunemisel sõltub väga suur osa sellest, kes on teised osalised protsessis ja millistest väärtushinnangutest nemad oma töös lähtuvad. “Jälgida tuleb ka neid mõjusid, mis ei toimu ettevõttes sees, vaid ka enne ja pärast. Need sisendid, mis tulevad kusagilt mujalt, tulevad ju ka minu toote sisse koos kaasnevate mõjudega. Samuti on oluline jälgida, mis saab tootest või teenusest ettevõttest välja minnes – mängu tulevad edasimüüjad, turundajad, erinevad koostööpartnerid, lõpptarbija. Milline on toote või teenuse kasutusiga ja mis juhtub pärast?”

Ettevõtte väärtusahelat tuleb kaardistada ka kestlikkuse aruandluse direktiivi nõudel, et hinnata toote või teenuse pakkumisel mõjusid ja riskikohti ning raporteerida ka enne ja pärast enda ettevõtte piire, kuidas ilmnenud riske maandatakse ja tekkivate mõjudega tegeletakse. Kui väärtusahelast rääkida raporteerimise kohustuse aspektist, siis võib tunduda see millegi kaugena, mis puudutab ainult suurettevõtteid. Tegelikkuses mõjutab tarne- ja väärtusahelast tulenev paljusid ärisid, lihtsalt mõnes valdkonnas ongi osapooli rohkem. “Enamasti puudutab see tootmisettevõtteid, samuti ehitusvaldkonda, kus ostetakse rohkelt erinevaid sisendeid, aga kindlasti ka kaubandust, kus on palju erisuguse taustaga tarneahela osalisi.”

Kõige lihtsam on väärtusahela mõjude tähtsust enda jaoks hinnata Silleri sõnul äririskide maandamise vaatenurgast. Kui ettevõttel on mõne komponendi puhul vaid üks tarnija ja vastavad riskid maandamata, siis piisab väiksemastki tõrkest partneri juures, et mõjutada siinset tegevust. Riskid võivad olla seotud väga erinevate kestlikkuse põhimõtetega.

“Kui tarnija, kellega olen tihedalt seotud, satub näiteks inimõiguste skandaali, siis võib olla tõenäoline, et ka kohalik meedia võtab koostöö luubi alla ja tunneb huvi, miks ei ole siis kunagi küsitud partneri kõnealuse valdkonna põhimõtete kohta. See võib kaasa tuua mainekahju ja omakorda tellimuste vähenemise. Või kui juhtub tarnija organisatsioonis mõni õnnetus või suurem keskkonnakahju, siis võivad olla tarned mõnda aega häiritud või koguni peatatud,” tõi Siller ilmekamaid näiteid. Kõiki selliseid teemasid saab ettevõtte jaoks kaardistada ja niiviisi ennetada suuremaid võimalikke probleeme.

Kõige käegakatsutavamad on aga füüsilistest kliimamuutustest tulenevad riskid. „Kui Kesk-Euroopas asuva tarnija tegevus meile hädavajaliku sisendi kasvatamisel, tootmisel või transportimisel on üleujutuste, kuumalainete või muu ekstreemse ilma tõttu häiritud, siis takerdub ka meie töö siin Eestis. Muutuv ilmastik mõjutab meid läbi tarneahelate üha enam. Iga ettevõte võiks teada, kui hästi tema tarnijad selliste ohtudega kohanenud ja milline on nende riskide maandamise plaan,“ rääkis Siller.

Lisaks riskide maandamisele tuleb jälgida oma tegevuse mõju ümbritsevale. Kui ettevõte on võtnud eesmärgiks vähendada näiteks kasvuhoonegaaside jalajälge, siis samad ootused laienevad loogiliselt ka partneritele, kellega üheskoos teenust või toodet luuakse. Kui tarnijad ei jaga sarnaseid põhimõtteid ega tule kaasa seatud eesmärkidega, siis on keeruline soovitud tulemusi saavutada, sest tervikpildis loeb iga tarneahela osalise tegevus.

“Ideaalis võiks heade lahendusteni jõuda koostöös tarnijatega, leides ühiselt häid viise riskide maandamiseks ja keskkonnamõjude vähendamiseks. Kui see ei toimi, siis võiks esiti abi olla lepingutest, kus vastavad ootused partnerile tarneahelas kirjas. Sellised levinumad tingimused hõlmavad näiteks inimõigustega seotud aspektide arvestamist, keskkonnamõjude hindamist ja ka konkreetse toote või teenusega seotud nõudeid,” tõi Siller näiteks.

„See on lumepalli efekt,“ lisas Siller. „Eesti ettevõtete suurklientidel on välisturgudel kindlasti omad kestlikkuse eesmärgid. Kui meie siin suudame olla nende jaoks ESG teemasid järgiv partner, siis tugevdab see ärisuhteid. Selleks aga peame julgema sama väita ka oma tarnijate kohta.“ ESG mõjude jälgimine annab ettevõttele väärtusahelas võimaluse aidata oma äriklientidel nende suuri kestlikkuse ambitsioone ning olla üheskoos turul tugevamad ja seda ka globaalses mõttes.

Väärtusahela mõjudest ja tarnijate hindamisest rääkides on mõnegi ettevõtte esimene reaktsioon, et see on tema kontrolli alt väljas. “See on täiesti arusaadav, sest kõigepealt tulebki teha endal asjad korda ja siis alles saab asuda teisi osapooli hindama, lähtudes enda ettevõttele seatud eesmärkidest ja prioriteetidest. See on normaalne areng,” märkis Siller. Kui sisemised põhimõtted paigas, saabki liikuda järgmiste mõjusate teemadeni.

Sustinere pakub sügisest ettevõtetele ka mugavat võimalust esmane hinnang oma tarneahelale saada digiküsimustiku abil. “Meiegi töös on oluline digitaliseerimine ja suuremat mõju avaldav lähenemine. Väärtusahela ESG radari digiküsimustik on üks uuematest lahendustest, mis annab esmase ülevaate, milliste teemadega tuleks tõsisemalt tegeleda,” rääkis Siller.

ESG radari loomisse kaasas Sustinere kohe algusest peale ka esimesed kliendid, kes on jõudnud kestlikkuse teemadega tegeledes väärtusahela mõjude teadvustamiseni. “Saime väga väärtuslikku tagasisidet sellise lahenduse vajalikkuse kohta ning ka olulist sisendit, millega arvestada,” kommenteeris Siller. Pärast esmase ülevaate saamist radari abil on võimalik minna ettevõtte jaoks oluliste suundadega veelgi rohkem süvitsi. Tänaseks kolmes riigis tegutsevas nõustamisagentuuris Sustinere töötab veerandsada erineva valdkonna eksperti, kes toetavad ettevõtet igakülgselt tema jätkusuutlikkuse teekonnal.

ESG radar on efektiivne tööriist, et saada esmane hinnang ettevõtte väärtusahelale ning luua süsteemsust. „Teema on veel uus ja seega on oluline, et küsimustiku täitmine oleks tarnijale võimalikult mugav, arusaadav ja lihtne. Lisaks on küsimustik meile oluliseks sisendiks, et tulevikus eurodirektiivi nõuetest tulenevat aruandlust esitada,“ kommenteeris Tammer OÜ kestlikkuse spetsialist Stina Silluste. Ta tunnistas, et mitte kõikide tarnijate puhul ei pruugi andmete kättesaamine kohe lihtsalt kulgeda, kuid püüavad lahendusena teha usinalt koostööd ja toeks olla.

„Usume, et juba mõne aja pärast tekib tarneahelas arusaamine, et ESG andmete ja info jagamine aitab ettevõtte riske ja mõjusid hinnata ning loob võimaluse tarnijatega paremaid koostöösuhteid arendada,” lisas Silluste. „Tänu hästi läbimõeldud lahendusele hoidsime kokku ka aja- ja inimressurssi, kuna ei ole ise pidanud kogu küsimustiku struktuuri ja metoodikat välja mõtlema.“

Thermory AS keskkonnajuht Maria Karus tõdes, et lisaks väärtusahela hindamisele aitab ESG radar ka enda ettevõtte mõju ühiskonnale ja keskkonnale paremini mõista ja juhtida. Väärtusahela kui terviku hindamises näeb ta võimalust suurendada konkurentsivõimet, ärimudeli vastutustundlikkuse läbipaistvust ja tarbijate usaldust. „ESG radari pakutav metoodika ja tehnoloogiline lahendus aitab meil täiendava inimressursita oma rahvusvahelistelt tarnijatelt vajalikud ESG andmed kätte saada ning uue nurga alt koostööd nendega parandada. Lisaväärtuseks on, et radari lahendus on justkui täisteenus, sest Sustinere eksperdid on meile toeks oluliste tarnijate valikul ja mis veel olulisem, tulemuste lahti mõtestamisel.“