Eestil on energeetikas võimalik saavutada veel liidripositsioon, kuid aeg tegutsemiseks on piiratud, tõdeb Utilitase juht Priit Koit saates “Juhtides tulevikku”. Juhid peavad olema rohepöörde eestvedajad, aga rohepööre ise vajab sama innustavat sõna kui tiigrihüpe.
- Utilitase juht Priit Koit ütles, et esmatähtis on töötajate tööohutus. „Tööohutus on meie jaoks põhimõtteline prioriteet – ilma oma meeskondadeta ei suuda me täita ühtegi eesmärki,“ märkis ta. Foto: Andras Kralla
Priit Koit märkis, et Eesti ei tohiks taastuvenergia arendamisel jääda passiivseks kõrvaltvaatajaks. Kuigi Leedu positsioneerib end juba energialiidrina, on Eestil veel kõik võimalused rajada oma rohemajanduse alustalad. „Viie aasta pärast võib olla juba liiga hilja alustada suuremate projektidega, aga täna on meil võimalus viia ellu ambitsioonikad plaanid, mida tulevikus vajame,“ ütles Koit.
Koit märkis, et taastuvenergia arendamine pole pelgalt riiklik vastutus, vaid nõuab ka laiemat kogukondlikku ja regionaalset kaasatust. Näiteks tõi ta esile Hollandi mudeli, kus taastuvenergia eesmärgid on jagatud regioonide ja kohalike omavalitsuste vahel. „Selline kaasamine võimaldab leida rohkem lahendusi ja jagada vastutust, mis teeb eesmärkide saavutamise efektiivsemaks,“ lisas ta.
Lisaks tõi Koit esile, et maailm liigub elektriajastusse, kus elektrifitseerimine muutub keskseks nii transpordis kui tööstuses. „Elektritootmine peab muutuma olulisemaks kui kunagi varem, sest see sektor tasakaalustab teisi valdkondi, näiteks rasketööstust, kus üleminek kestlikkusele on keerulisem,“ märkis ta. Tema sõnul tuleb energeetikas mõelda pikaajaliselt, 20–40 aasta perspektiivis, kuna iga otsus määrab tuleviku konkurentsivõime.
Utilitase juhi sõnul mängivad energeetikas keskset rolli linnad. Kuna linnades tekib 70% globaalsetest heitmetest, on linnades süsinikuneutraalsuseni jõudmisel otsustav mõju. „Kui suudame linnades edu saavutada, muutub kogu ülejäänud süsteemi kohandamine palju lihtsamaks,“ lausus Koit.
Utilitas on seadnud eesmärgiks saavutada süsinikuneutraalsus aastaks 2030. „See on ambitsioonikas, kuid saavutatav eesmärk,“ sõnas Koit. Tema sõnul vajab Eesti selleks rohkem koostööd erinevate sektorite vahel, et siduda transport, energia ja tööstus üheks tervikuks. Näiteks tõi ta vesiniku pilootprojekti, mis ühendab taastuvelektri tootmise, kaugkütte ja transpordi. „Sellised siduslahendused näitavad, kuidas sektorite koostöö saab muuta majandusmudeli nutikamaks ja tõhusamaks,“ selgitas ta.
Tiigrihüpe näitab eeskuju
Koit rääkis, et tema teadlikkus taastuvenergia olulisusest kasvas juba üle kümne aasta tagasi, kui esimesed energiaprobleemid näitasid kohalike ja taastuvate energiaallikate vajalikkust. Juhtide roll ongi tema sõnutsi olla rohepöörde eestvedajad. Rohepöördele oleks tema hinnangul vaja aga sama inspireerivat ja edasiviivat narratiivi, nagu on tiigrihüpe, mis aitas saavutada Eesti IT-sektoril edu. „Selline nimi või mõiste, nagu tiigrihüpe, aitab luua positiivset ja innustavat kuvandit, mis kaasab rohkem inimesi ja motiveerib tegutsema,“ märkis ta.
Muutuste juhtimisel tuleb tema sõnutsi olla valmis võtma riske ja otsustama, isegi kui kõiki vastuseid ette ei tea. „Iga juht peab leidma tasakaalu visiooni ja praktilise tegutsemise vahel. Eestlaste loomupärane konservatiivsus on vahel tugevus, vahel aga takistus. Me ei tohi jääda ootama täiuslikke lahendusi, vaid peame kasutama olemasolevaid ressursse ja julgustama oma meeskondi tegutsema,“ ütles ta.
Koit kirjeldas, et suurimad muutused saavad alguse selge eesmärgi seadmisest ja tugeva meeskonna kaasamisest. „Eesmärk peab olema lihtne ja kõigile arusaadav. Meil on vaja ka võimekaid inimesi, sest ilma heade meeskondadeta ei juhtu midagi,“ lausus ta.
Selleks, et meeskonda hoida, on Utilitasele esmatähtis tagada tööohutus, mille üheks mõõdikuks on null tööõnnetust. See eesmärk on ettevõttes saavutatud juba mitu aastat järjest. „Tööohutus on meie jaoks põhimõtteline prioriteet – ilma oma meeskondadeta ei suuda me täita ühtegi eesmärki,“ ütles Koit.
Kaks küsimust juhile
Saatejuht Rivo Sarapik palub iga saate lõpus esitada järgmisele külalisele küsimuse, millele juht võiks mõelda. Priit Koit mainis kahte: mida saame teha täna, et muuta oma tegevust kestlikumaks, ja milliseid lahendusi saame välja töötada ja jagada, et aidata kaasa suuremate muutuste saavutamisele?
„Need küsimused pole pelgalt retoorilised – need kutsuvad juhte üles leidma praktilisi lahendusi ja mõtlema suurelt,“ põhjendas Koit.
Äripäeva raadio uues saatesarjas „Juhtides tulevikku“ avavad tippjuhid, kuidas nemad oma ettevõtet kestlikuma arengu suunas juhivad. Igas saates on külas üks Rohetiigrisse kuuluva ettevõtte juht, keda usutleb saatejuht Rivo Sarapik. Raadiosaade valmib koostöös Äripäeva portaaliga Kestlikkusuudised.ee. Saade on eetris kord kuus neljapäeviti.
Priit Koit energiamüüdist: investeerida tuleb niikuinii
Seotud lood
“Energeetikas levib müüt, et vana töötab jätkuvalt edasi ehk saame vana ja fossiilsetel kütustel põhineva mudeliga edasi minna. Kuna investeeringud energeetikasse on suured, siis aus oleks uutesse võimsustesse tehtavate investeeringute kõrvale tuua ka summad, mida on vaja vanade seadmete töökorras hoidmiseks,“ rõhutab saates Utilitase juht Priit Koit. „Sellisel juhul pole need vahed suured ja tuleb investeerida õigetesse asjadesse, sest investeerida tuleb niikuinii.“
Elisa Eesti juhi Andrus Hiiepuu sõnutsi ei hõlma kestlikkus vaid kliimat ja keskkonda, vaid on palju laiema haardega. Kestlikkusest ei saa enam mööda vaadata, kuid püüdlus selle poole peab tulema ettevõttest seest.
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.
Eile toimunud Äripäeva TOP100 auhinnagalal kuulutati välja aasta roheettevõte, kelleks on Utilitas.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 16. detsembril toetuse ringmajanduse ärimudelite arendamiseks ja tööstussümbioosi loomiseks. Toetuse abil saab arendada ringselt valmistatud tooteid, leida biotoorainele ringseid kasutusviise, luua jagamislahendusi ja arendada paranduskeskuseid. Samuti antakse toetust tööstussümbioosi lahendusteks, kus ühe ettevõtte tootmise kõrvalsaaduseid kasutab teine ettevõte.