Spikker | Kuidas mõõta oma ettevõtte kliimajalajälge
ESG teemade üks levinumaid küsimusi on süsinikujalajälje suurus. Süsinikujalajäljeks nimetatakse kasvuhoonegaaside kogust, mida oma tegevusega tekitavad inimesed ja tööstus. Gaase, mida inimtegevuse käigus õhku paisatakse, on mitmeid, kuid selguse mõttes arvutatakse nende gaaside hulka CO2 ekvivalendina.
Oma ettevõtte süsinikujalajälje mõõtmiseks on vaja, et oleks piisavalt andmeid ning et need oleks korrektsed. Andmete kogumist on mõttekas alustada mõjualadest 1 ja 2, mis on seotud ettevõtte enda tegevustega. Mõjuala 3, mis on seotud partnerite tegevustega, andmete kogumine on keerukam ja peaks jääma pigem teise etappi.
Selleks, et oma ettevõtte jalajälge mõõta, on alustuseks vaja lähteandmeid selle kohta, milline on teie ettevõtte:
- elektrienergia kasutus;
- soojusenergia kasutus;
- jäätmete kogused;
- reovee ja vee kogused;
- töötajate arv.
Kasvuhoonegaaside (ehk KHG) jalajälje arvutamise tavalisim valem on:
tegevusandmed × eriheitetegur = KHG heide
Eriheitetegur väljendab mingi tegevuse käigus tekkivat KHG heitkogust. Seda väljendatakse CO2 ekvivalendina massi või energiaühiku kohta.
Kliimaministeerium soovitab kasutada seda arvutusmudelit: https://kliimaministeerium.ee/organisatsioonide-khg-jalajalg. Juhendid ja erihetitegurite info on saadaval sealsamas.
KHG jalajälje arvutamiseks on olemas siiski mitmeid teisi lähenemisi ja arvutusmudeleid. Siin lehel https://ghgprotocol.org/calculation-tools leidub neid terve rida. Osa KHG jalajälje hindamise arvutusmudeleid on universaalsed, osa sektoripõhiseid, osa mõeldud teatud piirkondadele jms
Kui jalajälg on teada, on vaja kirjeldada ära selle vähendamise eesmärgid, sihtmäärad, tulemuslikkuse näitajad (KPI-d) ja mis tegevuste tulemusel mis ajaks eesmärgid peaks realiseeruma.
Üldised soovitused jalajälje mõõtmiseks:
- Pange kokku meeskond, kelle ülesandeks saab jalajälje mõõtmine;
- Määrake rollid ja vastutusalad, sh kes koostab tegevuskava ja kuidas KHG jalajälje hindamist perioodiliselt läbi hakatakse viima ning kuidas tehakse kokkuvõtteid/aruandlust;
- Meeskonnale tuleb tagada selleks tegevuseks vajalikud ressursid;
- Määrake ära, mis on hindamise ulatus. Üldjuhul tuleks jalajälge hinnata kogu organisatsiooni ja selle tegevuste ulatuses. Teatud puhkudel võib KHG jalajälge hinnata ka üksuste lõikes;
- Koondage andmed;
- Tehke arvutused;
- Sõnastage heite vältimise ja vähendamise eesmärgid ning seadke sisse teie ettevõtte tegevusest lähtuv heidete vähendamise plaan. Eesmärgid peaksid olema ühest küljest ambitsioonikad, ent samal ajal realistlikud. Jalajälge näitav number ei saa olla üks punkt või eesmärk, mida saavutada. See number peab ajas muutuma. Oluline on tuvastada eraldi kõigi kolme mõjuala peamised mõjutegurid ja panna paika, mis võtetega neid vähendada plaanitakse;
- Ettevõtte mõjude hindamine ja KHG jalajälje arvutamine päädib tulemuste avaldamisega.
- Korrake tegevust aasta tagant.
Tulemused sõltuvad andmetest väga palju. Kuna KHG jalajälje andmeid tuleb koguda igal aastal uuesti, oleks hea juurutada enda ettevõttele sobiv andmete kogumise ja haldamise süsteem.
Tuntuim keskkonnajuhtimisstandard on ISO 14001. Kui see on teie ettevõttes juba kasutusel, peaks teil tegevuskava ja rutiinid üldjoontes olemas olema.
Üldised võimalused jalajälje vähendamiseks:
- energiaallikate väljavahetamine;
- hoonete soojustamine;
- valgustusseadmete väljavahetamine;
- muutused tootearenduses;
- toormaterjalide väljavahetamine;
- tootmisseadmete tõhusamate vastu väljavahetamine;
- partnerite ja tarnijate vahetamine, sh eelistades lähemal asuvaid ja neid, kes kasutavad taastuvenergiat, taastuvat tooret, on ringmajandavad jms
Toote olelusringi analüüs (LCA)
Töötleva ja tootva ettevõtluse jalajälje üheks osaks on ka toodetud kaubad. Ühe toote olelusring, mis algab toormega ja lõpeb mahakandmisega, sisaldab palju ka seda osa materjalide ja ressursside kulust, mis ei pruugi olla selle ettevõtte käsutuses.
Sellisel juhul tuleb teha toote või teenuse kogu eluea ehk olelusringi analüüs LCA (“life cycle assessment”). See on sisuline sisendite ja väljundite (energia ja materjalivoogude) analüüs, mis hindab ära järjestikuste omavahel seotud eri etappide tegevuste kulud. Seda nimetatakse ka “hällist hauani” analüüsiks.
Olelusringi hindamise põhimõtted ja metoodika on sätestatud ISO 14040 ja ISO 14044 standardites.
KHG jalajälje kompenseerimine ehk offsettimine
Kui ettevõttel on jalajälg teada, tekib küsimus, kuidas seda vähendada. Olenevalt ettevõtte tegevusalast on algusetappides võimalik energiaallikate väljavahetamiste, tarnepartnerite vahetamise jms tulemusel jalajälge tihtilugu isegi üle 40% parandada. Ent ühte ja kiiret moodust kiirelt nulli jõuda pole. Igal juhul eeldab jalajälje vähendamine pikaajalist plaani ja võetud sihi hoidmist. Võimalus jalajälge väiksemaks osta ehk offsettida, võib olla päris suur ahvatlus. Äärmiselt oluline on mõista, et kompenseerimisega ei tohi asendada mõõtmist ja neid tegevusi, mis aitavad jalajälge vähendada. Kompenseerimine võib olla täiendav ja viimane meede juhuks, kui kõik võimalik on tehtud, aga on heitkoguseid, mida ei ole veel võimalik vähendada.
Veel abi jalajälje arvutamiseks:
- Hoonete CO2 jalajälje arvutuse meetod
- Sustaxo KHG jalajälje kalkulaator
- Eraisiku jalajälje arvutamiseks on abiks näiteks selline kalkulaator https://carbon-calculator.climatehero.org/
Seotud lood
Kestlikkusaruandlus on tulemas selleks, et jääda. Kestlikkusmõjusid mõõta ja mõista on oluline eelkõige neil ettevõtetel, kelle peamised koostööparnterid on aruandluskohuslastest suurfirmad. Seda eriti Skandinaavia turgudel, räägiti Telia MeetUpi kestlikkusmõjude teemalisel seminaril.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse.
Eelmisel nädalal oli Äripäeva arvamusliidrite aruteluõhtu “Rohepööre või rohep...?”, kus debateerisid Peeter Koppel ja Erik Moora. Publikust küsiti rahva pahameele kohta. Kuula, mida Koppel ja Moora vastasid.
Ajal, mil kogu ettevõtlusmaailm keskendub rohepöördele ja keskkonnasäästlikkusele, on muutunud ka Eesti ettevõtete suhtumine. Üha rohkem teadvustatakse, millise jälje jätame loodusele ning tulevastele põlvedele, seega vähendatakse kõikvõimalikke kahjusid meid ümbritsevale ja luuakse uusi variante, kuidas jätkusuutlikumalt tegutseda.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele