Tuleviku majandusmudeleid visandasid president Kersti Kaljulaid, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, Utilitase juhataja Priit Koit ja TalTechi rakendusliku keemia professor Allan Niidu.
President Kersti Kaljulaidi arvates ootab meid tööstuses ees surnud kümnend, sest me pole rohepööret piisavalt kiirelt käima lükanud, vaid oleme jäänud jätkusuutliku tööstuse arendamisel maha oma peamistest partneritest Skandinaavias. Kaljulaidi hinnangul peitub suurim risk poliitilises tahtmatuses. “Ma saadaksin majandusest riigi minema, aga loodaks, et poliitiline eestvedamine tugevneks,” ütles ta.
Utilitase juhataja Priit Koit aga ei usu, et kümnend on kaotatud. Tema tõstaks eesmärgid ja visioonid lähemale, 2030. aastasse, sest 2040 on liiga kaugel. “Iga eesmärk vahemärkideta on problemaatiline,” ütles ta. Koit nentis, et vahe Põhjamaadega käriseb, aga praegu on meil veel võimalus hüpata rohepöörde rongile.
Swedbank Eesti juht Olavi Lepp aga hoiatab, et rohepöördega ei saa ühiskonna hoiakutest ja tehnoloogia arengust ette hüpata. Kui Eesti on esimeste või viimaste seas, oleme pikali ega välju võitjana. “Õige käik on vaja leida,” märkis ta.
TalTechi rakendusliku keemia professor Allan Niidu kirjeldas, kuidas saab fossiilseid kütuseid asendada rohelisema toormega. Ta selgitas, et biomassist on võimalik teha sisuliselt kõike, mida on keemiatööstusele vaja. Teine allikas on CO2, mida tekib nagunii ja mida tuleb ära kasutada. “Mõlemast komponendist saame toota põhimõtteliselt kõike tulevikus. See peaks ka üks eesmärkidest olema,” ütles ta.
Veel räägiti sellest, kas majandus saab kasvada, kuivõrd adekvaatne mõõdik on SKT ja millised on riskid. Debateerijad esitasid oma nägemuse 2040. aasta majandusmudelist.
Arutelu toimus eelmisel aastal tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”. Foorumi teine osa toimub tänavu 8. novembril. Seekord ongi fookuses 2040. aasta majandusmudelid, mille üle mõtisklevad eksperdid üle maailma. Pileteid saab osta SIIT.
Foorumi korraldajad on Rohetiiger, Swedbank ja Äripäev.
Seotud lood
Rohepööre on vajalik ja tuleb vastuseisu kiuste. Küsimus peitub aga selles, kui kiiresti on võimalik fossiilkütuseid taastuvenergiaga täielikult asendada, kui energiatarbimine kasvab ühes inimeste pahameelega.
ESG nõuetes on palju tuttavat, kuid uus raamistik aitab senisest struktuursemalt ja metoodilisemalt läheneda. Eesmärgid olgu ambitsioonikad, et areneda ja teistega sammu pidada, kirjutab Coop Panga ESG valdkonna juht Johanna-Maria Siilak.
Time Magazine ja Statista avaldasid esimest korda nimekirja 500 kõige jätkusuutlikumast ettevõttest maailmas. Kõige eesrindlikum ettevõte tegutseb ka Eestis.
Toidutootjatele kõlab tuttavalt, kui mõni valdkonnaväline inimene küsib: “Aga miks te ei pakenda tooteid paberist karpi? Lihtsalt vahetage plastmass millegi muu vastu.” Seda ei saa pahaks panna, sest inimesed, kes ei puutu igapäevaselt suurtootmise, pakkeliinide, nende varuosade ja erinevate materjalide sobitamisega kokku, ei tea ega peagi teadma, kui keerukas protsess on pakkematerjali vahetamine. MAAG Foodi tootearendus- ja turundusdirektor Janne Laik-Lõhmus ja ostudirektor Irja Torstenberg avavad pakendite keerukat maailma läbi lihatööstuse prisma.
Enimloetud
2
Paneelis Lepp, Veskimägi, Velve, Ruusalepp, Arras
Viimased uudised
“Potentsiaalne majanduslik mõju võib olla katastroofiline”
Triljon dollarit võib kahaneda hoopis 200-300 miljardiks
Üritused
Hetkel kuum
Mida tähendavad CSRD, ESRS, IRO, SDG?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele