Joosep Vimm: Eesti jäätmepoliitika tammub arglikult paigal
Omavalitsused ei tea, mis jäätmeid ja kui palju tekib. Turg aga jäätmemajandust korda ei tee, vaja on jõulist riiklikku reformi, kirjutab Joosep Vimm, Tallinna linnavolikogu keskkonna- ja kliimakomisjoni liige (SDE) ja ringmajanduse edendaja.
Joosep Vimm näeb, et korralik jäätmereform ühtlustaks omavalitsuste taset ja suunaks materjale ahju asemel ringlusse. Foto: Andras Kralla
Hiljutine Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlus Eesti kohta on sümptom süsteemsest probleemist. Sel korral ei suutnud me täita elektroonikaromude liigiti kogumise sihte – järgmisel aastal seisab ees majapidamisjäätmete ringlussevõtu saavutamise tähtaeg.
Pakendite liigiti kogumine areneb Eestis jõudsalt. Kuigi sorteerimine on kodudes paranenud, on vaja pingutada, et materjalide ringlussevõtt kasvaks, kirjutab Pakendiringluse juhatuse liige Alder Harkmann.
Avalik sektor ei ole jäätmekäitlusega hakkama saanud. Planeeritav jäätmereform suurendab omavalitsuste rolli veelgi, kuid jäätmemajandus tuleks anda hoopiski erasektori kätesse, kirjutab Eesti Keskkonnateenuste juht Argo Luude.
Terasetehased üle maailma peavad kasutama aina rohkem vanametalli, et võtta materjali ringlusesse. Üha olulisemaks muutuvad materjali päritolu ja vastavussertifikaadid, kirjutab vanametalli ringmajandusettevõte Cronimet Nordic juht Eva Pedjak.
Kestlikkuse teemadega läbimõeldult tegutsema asudes on oluline mõista, et kestlikkusaruanne on sel teekonnal vaid üks osa, millele peab samas eelnema põhjalik eeltöö. Alguses on kõige keerukam õige fookuse leidmine ja inimeste kaasamine. Oluline on integreerida jätkusuutlikkuse teemad igapäevasesse äritegevusse ja strateegiasse laiemalt ning selleks on tähtis juhi roll ja kaasatus, räägib nõustamisagentuuri Vesta Consultingi jätkusuutliku ettevõtluse juht Elvyra Mikšytė.