Heitgaaside vähenemine transpordis edeneb visalt
Euroopa Liit liigub kliimaneutraalsuse poole, kuid transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine on endiselt pigem aeglane. Eile avaldatud EEA (European Environment Agency) aruande kohaselt raskendab transpordisektori üleminekut jätkusuutlikkusele suurenev transpordinõudlus ja nii inimeste kui ka kaupade veoks kasutatavate säästvate transpordiliikide aeglane kasv.
EEA aruanne „ Euroopa taristusüsteemide jätkusuutlikkus“ võtab kokku transpordisektori peamised suundumused 2024. aasta seisuga ning nende keskkonna- ja kliimamõjud. Aruandest selgub, et transport on jätkuvalt peamine kasvuhoonegaaside, õhusaaste ja müra allikas.
Kuigi prognoosid 2030. aastaks ja edaspidiseks näitavad mõningaid positiivseid märke, on endiselt vaja märkimisväärseid investeeringuid innovaatiliste lahenduste rakendamisse ja üleminekut säästvamatele transpordiviisidele.
NB! Millised on Eesti transpordisektori reaalsed võimalused keskkonnasaastet vähendada, võetakse teadlaste, turuosaliste ja poliitikute osalusel ühiselt luubi alla 5. novembril toimuval Transpordikütuste aastakonverentsil!
Peamiseks inimeste liikumisviisiks Euroopas on sõiduautod, moodustades 2022. aastal ligi kolm neljandikku (73%) läbitud reisijakilomeetritest. Autodega läbitud kilomeetrid on kasvanud ajavahemikul 1995–2022 suisa 25%. Samal ajal on säästvamate ühistranspordivahendite – busside, trammide ja metroode – kasutamine püsinud stabiilsena.
Maanteetransport on peamine kaubaveo viis, moodustades 2022. aastal veidi üle poole ELi kogu kaubaveost. Lisaks on kaubaveo absoluutne maht Euroopa maanteedel alates 1995. aastast kasvanud peaaegu kaks kolmandikku.
Prognoositakse, et nii reisijate- kui ka kaubavedu lähiaastatel ELis suureneb veelgi.
Suur mõju kliimale
2022. aastal olid transpordist tulenevad kasvuhoonegaaside heitkogused ELis umbes 26% kõrgemad kui 1990. aastal. Üheks peamiseks põhjuseks on kasvav transpordinõudlus. Elektrisõidukite levik on viimastel aastatel näidanud lootustandvaid märke ning puhtamate kütuste kasutuselevõtt võib aidata vähendada CO2 heitkoguseid transpordiviisidel, mida on raske elektrifitseerida. Siiski on nende kasutuselevõtt seni olnud liiga aeglane, et muuta üldist trendi.
Lisaks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise väljakutsele kasvab ELis kiiresti nõudlus lennunduse järele. EEA aruandes märgitakse, et reisilendude nõudlus kasvas aastatel 1995–2019 rohkem kui 140%, välja arvatud COVID-19 pandeemia aastatel.
Võrreldes teiste majandussektoritega moodustas transport 2022. aastal ligikaudu 29% ELi kasvuhoonegaaside heitkogustest. Selle osakaal eeldatavasti suureneb veelgi, kuna Euroopa majanduse dekarboniseerimine edeneb kiiremini teistes sektorites, eelkõige energia tootmises.
Praeguste ja kavandatud poliitikameetmete alusel prognoositakse, et ELi liikmesriikides vähenevad transpordist tulenevad kasvuhoonegaaside heitkogused 2030. aastaks umbes 14% ja 2050. aastaks 37% võrreldes 2022. aasta tasemetega. Seetõttu on vaja teha tugevamaid jõupingutusi, et saavutada ELi eesmärk vähendada transpordist tulenevaid heitkoguseid 2050. aastaks 90%.
Õhusaaste oluline vähenemine
ELi transpordisektor on suutnud vähendada enamiku õhusaasteainete heitkoguseid tänu poliitikameetmetele (rangemad heitmestandardid) ja tehnoloogiaarengule. Suurim osa edusammudest tuleneb maanteetranspordi heitkoguste vähenemisest ja vääveloksiidide puhul meretranspordi heitkoguste vähendamisest.
Euroopa taristusüsteemide rohepöörde kiirendamiseks on vaja jätkuvaid avaliku ja erasektori investeeringuid innovatsiooni ning tehnoloogiasse. Näiteks olemasolevale Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse süsteemile lisaks täiendava maanteetransporti kaasava kauplemissüsteemi ETS2 loomise abil arengu kiirendamine. Siiski tuleb investeeringud ühendada ambitsioonika poliitika rakendamisega, et suunata transporditegevus kestlikumatele viisidele.
Eestis on transpordisektor suuruselt teine kasvuhoonegaaside heitja. 2022. aastal paisati õhku 2,6 miljonit tonni ehk 18,5% kõigist Eesti kasvuhoonegaasidest. Transpordisektori KHG heitkogus pärineb ca 95% maanteetranspordi heitmetest, millest omakorda ca 65% tuleb sõiduautodest, 15% veoautodest, 14% väikekaubikutest ning 6% bussidest.
Seotud lood
Vaatamata majanduslangusele kasvab nii kütuste tarbimine kui ka transpordisektori heide märgatavalt. Sellise kliimaseadusega me 2030. aasta eesmärke ei täida, kirjutab Neste Eesti juhatuse liige Ülle Tamme.
DPD pakivedu oli süsinikuneutraalne kümme aastat, kuni eelmisel aastal lõpetati offsettimine. Kümnendi jooksul on palju katsetatud: osa tegevustest on luhtunud, osa aga viinud vastutustundliku ettevõtluse kuldmärgiseni.
Euroopa Kontrollikoda kordas hoiatust, et Euroopa Liidu seatud eesmärk jõuda heitmevaba sõidukipargini aastaks 2035 võib senisel moel jätkates kujuneda ebarealistlikuks ning sisaldab mitmeid riske, sh suuremat sõltuvust kolmandatest riikidest, nt Hiinast.
Eesti ja Läti alustasid ühise projektiga, mille eesmärk on uurida keskkonnasäästlike lennukikütuste tootmisvõimalusi oma riikides. Projekti läbiviimiseks eraldas Euroopa Komisjon mõlemale riigile 200 000 eurot.
Toidutootjatele kõlab tuttavalt, kui mõni valdkonnaväline inimene küsib: “Aga miks te ei pakenda tooteid paberist karpi? Lihtsalt vahetage plastmass millegi muu vastu.” Seda ei saa pahaks panna, sest inimesed, kes ei puutu igapäevaselt suurtootmise, pakkeliinide, nende varuosade ja erinevate materjalide sobitamisega kokku, ei tea ega peagi teadma, kui keerukas protsess on pakkematerjali vahetamine. MAAG Foodi tootearendus- ja turundusdirektor Janne Laik-Lõhmus ja ostudirektor Irja Torstenberg avavad pakendite keerukat maailma läbi lihatööstuse prisma.
Enimloetud
2
Paneelis Lepp, Veskimägi, Velve, Ruusalepp, Arras
Viimased uudised
Kestlikkusuudiste lugejale sooduskood!
Üritused
Hetkel kuum
Mida tähendavad CSRD, ESRS, IRO, SDG?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele