Ringmajandusettevõtete liit: riik ei mõtle, kuidas tegelikult jäätmeid ringlusse suunata

Kliimaministeerium saadab novembris avalikule konsultatsioonile jäätmereformi ettevalmistava eelnõu, millega tahetakse parandada jäätmete liigiti kogumist ning ringlussevõttu. Praegust pakendiaktsiisi ei muudeta.

Eile avatud Tallinna Lilleküla ringmajanduskeskus on Tallinna ja kogu Eesti esimene omataoline, mis avab uued võimalused jäätmete keskkonnasõbralikuks käitlemiseks.

Pakendite liigiti kogumine areneb Eestis jõudsalt. Kuigi sorteerimine on kodudes paranenud, on vaja pingutada, et materjalide ringlussevõtt kasvaks, kirjutab Pakendiringluse juhatuse liige Alder Harkmann.

Omavalitsused ei tea, mis jäätmeid ja kui palju tekib. Turg aga jäätmemajandust korda ei tee, vaja on jõulist riiklikku reformi, kirjutab Joosep Vimm, Tallinna linnavolikogu keskkonna- ja kliimakomisjoni liige (SDE) ja ringmajanduse edendaja.

Toidutootjatele kõlab tuttavalt, kui mõni valdkonnaväline inimene küsib: “Aga miks te ei pakenda tooteid paberist karpi? Lihtsalt vahetage plastmass millegi muu vastu.” Seda ei saa pahaks panna, sest inimesed, kes ei puutu igapäevaselt suurtootmise, pakkeliinide, nende varuosade ja erinevate materjalide sobitamisega kokku, ei tea ega peagi teadma, kui keerukas protsess on pakkematerjali vahetamine. MAAG Foodi tootearendus- ja turundusdirektor Janne Laik-Lõhmus ja ostudirektor Irja Torstenberg avavad pakendite keerukat maailma läbi lihatööstuse prisma.