Isiklik kogemus, mis muutis kõike
Rammo side loodusega on tugev ja see kujundas tema väärtusi juba sportlasena. “Rio olümpiamängudel valmistudes nägin ta plasti- ja prügisaari, surnud elusloodust seal, kus peaks küütlema üksnes meri. See hetk muutis tema maailma ja just seetõttu pööratakse jätkusuutlikkusele suurt tähelepanu ka Lasita Akna igapäevatöös. Nii valmivad ettevõttes puitaknad, mida viimistletakse veebaasil värvidega. Ka kõiges muus proovime teha keskkonnasõbralikumaid valikuid. Kui su toote jalajälg on hea, siis tegelikult näitab see seda, et oled hea ka muus, mida teed.”
Rammo peab oluliseks, et ettevõtted võtaksid jätkusuutlikkuse omaks ka siis, kui see pole seadusega kohustuslik. “Ehitusmaterjalide sektoris on veel vähe tootjaid, kes viivad kestlikkuse põhimõtteid süsteemselt praktikasse, näiteks EPDde või ESG raporteerimise kaudu. See on aga vajalik, kui tahame olla konkurentsivõimelised mitte ainult Eestis, vaid ka rahvusvahelisel turul.”
Lasita Aken on seadnud endale ambitsioonikad eesmärgid: saavutada süsinikuneutraalsus aastaks 2026 ja süsiniknegatiivsus aastaks 2028. “Oleme majasiseselt näinud, et see on võimalik. Meie uue värviliini paigaldamine vähendab energiat ja CO₂ heidet märgatavalt. Lisaks oleme loobunud soojagaasist ja kasutame täna ainult rohelist elektrit.“
Rohelisema tuleviku ja oleviku suunas on samme tehtud palju, kuid on ka neid, mis pole aknatootja kontrolli all. “Palju on seotud toote külge minevate materjalide ja nende tarnijatega. Kahetsusväärse väikese osa aknast mõjutavad meiepoolsed tegemised ning selle jalajälje oleme nulli lähedale viinud,” sõnas Rammo.
Tarnijate valimine on tema sõnul keeruline. Ta on kokku puutunud ka selliste firmadega, kes kuulsid EPDst esimest korda Lasitalt, ent Rammo märkis, et tänaseks on paljud hakanud ise rohesertifikaate taotlema.
“Valmis” asemel ehitatakse “kestma”
Rammo sõnul muutub Eestis ehitussektor järk-järgult ja “ehitame valmis” lähenemisest liigutakse “ehitame kestma” suunas. “Kümne kuni viieteist aasta pärast on Eestis vähem uusi koduostjaid, aga nende nõudmised kvaliteedile ja kestlikkusele on suuremad,” usub ta.
Ehitamisest, jätkusuutlikkusest ja kestvusest rääkides tõi Rammo eeskujudena välja Rootsi ja Norra, kus tooraine on lähedal, energia roheline ning väärtused paigas. Siiski usub ta, et kedagi ei maksa kopeerida ning Eesti teekond peab tuginema meie endi tugevustele ja tingimustele. Rammo usub, et Eesti ettevõtetel on tohutu potentsiaal, kui suudame hoida fookuse pikaajalisel visioonil.
Töös ja igapäevatoimetustes tuleb mõistagi ette ka tagasilööke. Neid vaatab Rammo kui võimalusi, mitte takistusi. Milliseks juhiks ta end aga ise peab? “Olen alati tulevikkuvaataja, kuid nii sportlase kui ka juhina kehv tähistaja. Teeme oma ettevõttes palju asju väga hästi. Oleme viimase paari kuuga teinud suure muutuse värviliini seadistamise näol samas, kui tehas on pausideta. Inimesed on astunud üle oma varju ja seda peaks kindlasti tähistama, kuid minule omaselt pole seda veel teinud,” tõdes Rammo.