Kristjan Lepik: Eesti võimalus on dekarboniseerimine

Eesti kliimasektori idufirmade Arbonics ja Esgrid esindajad näevad, et liigume suunas, kus ettevõtja peab iga toote jalajälge teadma. See, kes saastab, peaks maksma rohkem.

Eesti konkurentsivõime peitub puhtas tööstuses, kuid see eeldab innovatsiooni, mida pole viimase 15 aasta jooksul olnud tööstuses piisavalt. Peame oma inimressurssi targalt kasutama, et konkurentsivõimet säilitada.

Dekarboniseerimine on merenduses vältimatu. Selleks on vaja nii tehnoloogilisi lahendusi kui ka toetavat õigusruumi, kirjutab TalTech Eesti Mereakadeemia meretranspordi uurimisrühma järeldoktor Deniece M. Aiken (PhD).

Valitsus kinnitas, et Eesti nõustub Euroopa Komisjoni pakutud eesmärgiga vähendada 2040. aastaks kasvuhoonegaaside heidet Euroopa Liidu üleselt 90% võrreldes 1990. aastaga. Selleks on vaja uusi tehnoloogiaid, et süsinikku kinni püüda.

Kestlikkuse teemadega läbimõeldult tegutsema asudes on oluline mõista, et kestlikkusaruanne on sel teekonnal vaid üks osa, millele peab samas eelnema põhjalik eeltöö. Alguses on kõige keerukam õige fookuse leidmine ja inimeste kaasamine. Oluline on integreerida jätkusuutlikkuse teemad igapäevasesse äritegevusse ja strateegiasse laiemalt ning selleks on tähtis juhi roll ja kaasatus, räägib nõustamisagentuuri Vesta Consultingi jätkusuutliku ettevõtluse juht Elvyra Mikšytė.