Valitsus nõustub Euroopa Liidu 2040. aasta kliimaeesmärkidega
Valitsus kinnitas, et Eesti nõustub Euroopa Komisjoni pakutud eesmärgiga vähendada 2040. aastaks kasvuhoonegaaside heidet Euroopa Liidu üleselt 90% võrreldes 1990. aastaga. Selleks on vaja uusi tehnoloogiaid, et süsinikku kinni püüda.
Kliimaminister Yoko Alenderi sõnul näitavad analüüsid, et pärast 2030. aastat on vaja emissioonide vähendamiseks kasutada uusi tehnoloogiaid, sh süsiniku kinnipüüdmiseks. Foto: Marko Mumm
Euroopa Komisjoni ettepanek puudutab Euroopa Liidu ülest eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heidet 90% võrreldes 1990. aastaga. Valitsuses kinnitatud seisukohad võimaldavad Eestil osaleda esimestel diskussioonidel Brüsselis ning tulevase seadusandluse väljatöötamises.
TalTechi teadlased arendavad koostöös välispartneritega uudset süsinikuheite kogumise tehnoloogiat, mille eesmärk on muuta seni jäätmetena ladustatav biomass ja põlevkivituhk väärtuslikuks lähteaineks.
Üleskutse: aita leida parem sõna “rohepöörde” asemele!
Eesti kliimasektori idufirmade Arbonics ja Esgrid esindajad näevad, et liigume suunas, kus ettevõtja peab iga toote jalajälge teadma. See, kes saastab, peaks maksma rohkem.
Kliimaseaduse eelnõule saadeti üle 900 muudatusettepaneku. Tööstuse heitepuhver jääb, kuid nüüd vaatab ministeerium ka süsiniku kinnipüüdmise poole, mida on seni välditud.
Kestlikkuse teemadega läbimõeldult tegutsema asudes on oluline mõista, et kestlikkusaruanne on sel teekonnal vaid üks osa, millele peab samas eelnema põhjalik eeltöö. Alguses on kõige keerukam õige fookuse leidmine ja inimeste kaasamine. Oluline on integreerida jätkusuutlikkuse teemad igapäevasesse äritegevusse ja strateegiasse laiemalt ning selleks on tähtis juhi roll ja kaasatus, räägib nõustamisagentuuri Vesta Consultingi jätkusuutliku ettevõtluse juht Elvyra Mikšytė.