Ekspert: kes uude tehnoloogiasse ei investeeri, maksab suuri energiaarveid
Hiljutine uuring näitas, et turg näeb energiaefektiivsetesse lahendustesse investeerimisel suurima takistusena kulusid ja see paneb mind muretsema, rääkis Energy Efficiency Movementi tegevdirektor Mike Umiker.
Mike Umiker esineses eelmisel aastal suursündmusel “Tark tööstus”, kus kõneles energiaefektiivsusest. Foto: Marko Mumm
Pea neli aastat tagasi käivitas ABB liikumise nimega Energy Efficiency Movement, mille eesmärk on hoida fookuses energiaefektiivsust ja näidata, millised on olemasolevad tehnoloogilised lahendused. 2024. aasta alguses sai liikumisest iseseisev assotsiatsioon, mille asutajaliikmed on ABB ja Alfa Laval.
Nii kõrget elektritarbimist, nagu Elering paar aastat tagasi prognoosis, ei tule. Eestis on elektritarbimine paari aastaga hoopis langenud. Mis ootab lähiaastail ees energeetikas ja kuidas muutub elektri hind, selgitab professor Einari Kisel.
Tuntud Eesti ettevõtjad ja suured rahvusvahelised firmad võitsid RMK korraldatud oksjonil kokku 17 riigimaa kasutusõiguse, et seal tuuleparke arendada.
Valitsuse seatud eesmärk toota aastal 2030 samapalju taastuvelektrit kui Eestis tarbitakse jätab küsimuse, et kui palju me siis energiat tarbima hakkame. Mõned aspektid mõjutavad Eesti elektri koguhinda aga tunduvalt rohkem kui maksumäärad või tootjatele makstavad toetused, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli energiapoliitikate professor Einari Kisel.
“Peaksime igapäevaselt kasutatavaid asju paremini hoidma,” räägib saates “Juhtides tulevikku” tehnikaringlust korraldava GreenDice asutaja ja juht Argo Alaniit. “Elektroonikaseadmete tootmine on selline, mida ei lubataks enam Euroopas teha – keskkonnanõuded on meeletud ja me ei taluks näiteks elementide kaevandamist, see on ränk töö.“