Kadri Ambos: vanaviisi enam ei saa, kuid uus on veel selgusetu
Inimkond on läbi teinud suure arenguhüppe. Nüüd oleme taas suurte muutuste keskel, kus peame kohanema ning õppima ennast ja teisi muutustest valutumalt läbi juhtima, kirjutab Alexela jätkusuutlikkuse juht Kadri Ambos.
Innovatsiooniga tekib meil hulgaliselt nišše, millest saavadki alguse kõik pöördelised muutused, kirjutab Alexela jätkusuutlikkuse juht Kadri Ambos.
Foto: Esme Kassak
Me kõik näeme maailma läbi oma filtri. Eriti kirju on ilmselt arusaamade spekter uute ja tundmatute, lahti mõtestamata nähtuste suhtes. Inimloomusele on pigem omane olla uue ja tundmatu suhtes ettevaatlik – vaadata seda läbi suurte hirmunud silmade, täites võimalikud teadmistelüngad igaks juhuks mustema stsenaariumiga. See on väga inimlik käitumine. Ja ometigi oleme inimkonnana jõudnud kuidagi ajajärku, kus meie areng on võtnud tohutu eduloo tuules juba meid ennast ja keskkonda kahjustavad mõõtmed.
Kõige keerulisemasse olukorda võivad ESG aruandluse leevenedes sattuda keskmise suurusega ettevõtted, tõdes Alexela jätkusuutlikkuse juht Kadri Ambos. Edasilükkamine ja ulatuslikud muutused nende kurssi aga vääranud ei ole.
Fossiilkütused mõjutavad veel aastakümneid riikide julgeolekut ja majandust ning kliimamuutustega kohanemine on samuti kahjuks paratamatu reaalsus, kirjutab Utilitase keskkonnajuht Kaire Kuldpere.
Kestlikkuses on fookus sageli andmete kogumisel, vormide täitmisel ja metoodikate koostamisel. Aga mõõtmine ei ole veel juhtimine. Ilus raport ei tee ühestki ettevõttest kestlikku tegijat, kirjutab PwC Eesti ESG vanemkonsultant Toomas Toodu.
Roheoskuste puhul pole fookus mitte õpetamisel, vaid õppimisel. Lõpuks väljendub roheoskus rohkem valikutes kui tegutsemises, kirjutab Võrumaa haridus- ja tehnoloogiakeskuse juht Eveli Kuklane.
ESG-st rääkides on keskkonnamõjude ja läbipaistva juhtimise tähtsus teada-tuntud.„Social“ ehk sotsiaalne mõõde keskendub eeskätt töötajatele ja nende heaolule. „Inimesed on iga organisatsiooni tuum,“ rõhutab Maag Foodi personalidirektor Relika Rohtoja. „Jätkusuutlikkus ei tähenda üksnes loodusressursside säästlikku kasutamist, vaid ka tervete ja motiveeritud inimsuhete arendamist.“